Täna kõnelen teile teemal lootus. Lootus tärkab siis, kui ihkame midagi saada. Olgu selleks töökoht, uus auto või hoopis soov millegiga hakkama saada. Lootus on see, mis viib meid sihile. Just tänu lootusele saavad meie soovid võimalikuks. Lootuse puudumine võrdub soovi puudumisega. Kui me ei looda, siis me ei taha. Mõned ütlevad, et lootus on esimene samm pettumuseni. Mina seda ei usu. Kui me ei loodaks, ei saaks me millegagi hakkama. Kui see oleks nii, ei saaks me mitte kunagi enese soove täidetud. Kuid kui lootus kaob või sureb nagu öeldakse, on meie soov samahästi kui kadunud. Kui kaob lootus kaob, kaob ka usk ning seljuhul ei saavuta me seda, mida soovime. Õnneks on meid õnnistatud sellega, et lootus sureb viimasena. Lõpetuseks tsiteeriksin üht anonüümset internetiautorit: Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta
üritanudki midagi muuta, vaid paari erandiga. Võtkem näiteks Houdini õnnetus oli tema jaoks konstantne ning pidevalt kohal olev nähtus, mille eest ta võis küll püüda põgeneda, kuid lahti saada mitte iial. Ka isiklikud suhted olid tihti komplitseeritud ning ka seda võttis E. L. Doctorow normaalse nähtusena võtkem näiteks näiteks Isa ja Ema suhte. Oli ilmselge, et mõlemal on omad vajadused, kuid neid ei väljendatud eriti selgelt, mis viis pettumuseni mõlemalt poolt. Tundub, nagu pettumused ja õnnetus on asjad, mida ei saa vältida, vähemalt ei võeta nende kaotamiseks midagi ette. Kuigi tänapäeva inimesele tundub õnn asi, mille poole püüelda, siis 20. saj kirjanikud rõõmu ei idealiseeri vaadakem kasvõi "Läänerindel muutusteta", mille protagonist veetis päevad olles õnnetu ning sedasama negativismi realismi rüüsse riietades kalvadost alla kulistas. Õnnelikud on ainult pealiskaudsed inimesed, kes
müüte headest emadest, kes on hoolitsevad ja head ning pole isekad. Sellele mõteviisi taga on oletus, et emaks ja lapsevanemaks saamine muudab naist väga olulisel viisil. Traditsiooniliselt pole aga rõhutatud isaduse ligilähedaseltki samaväärset tähtsust mehe jaoks. Emadusmüüdid. Paljud naisuurijad on kritiseerinud emadusmüüte ja emaduse tähendust puudutavad käsitusi. Emaks saades märkavad paljud naised vastuolu müütide ja tegelikkuse vahel ning see viib pettumuseni, milles naine sageli süüdistab ennast. ,,Mul peab midagi viga olema" Kasvatusteadvus Kasvatusteadvus Sellega viidatakse kasvataja teadvuse seisundile, millele on tüüpiline teadlikkus tegutsemisest kasvatajana ja sellega seotud vastutusest ja õigustest. Kasvatusteadvus on alati vaimne nähtus ning selle kvaliteet väljendub mh kasvatustegevuses. Teadvustamine Teadvustamine õpetuste, teooriate või mõistete omandamine. Enda mõtlemise jälgimist võib nimetada eneseteadvuseks