avaliku elu tegelane piiratud ulatuses – tavalised inimesed, kes sekkuvad avalikku vaidlusesse avalik arvamus - rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta. Eksperdi, spetsialisti, asutuse, komisjoni kirjalik arvamus. avalik ruum – on mõeldud kasutamiseks kõigile ja seal viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata demagoogia – hämamine, eskiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine ekspert – oma ala asjatundja, oodatakse arvamuse avaldamist fakt - tõsiasi infoagentuur – ajakirjanduse uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri – arvamusloo alaliik, väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohavõttu ja on seetõttu enamasti allkirjastamata; sisaldab aarvamust, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust
tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse selgitamine Kuulajate kaasamine- innustus tegutsema. informeeriv kõne- teabe edastamine Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Keskendutakse teate edastamisele ja selgitamisele. Probleemi käistletakse kogu selle keerukuses ning esitatakse poolt ja vastuargumente,
t vastavalt vajadusele kas siis ainult poolt- või vastuargumente eesmärgiga häälestada kuulajaid millegi poolt või vastu. Kõneleja esitab argumendid, mis toetavad tema või tema huvigrupi seisukohti, teiste huvigruppide seisukohad jäetakse kajastamata. Sageli ei kasutatagi veenmisel argumente, tuginetakse eelkõige kõneleja mainele ja emotsionaalsusele. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia - kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Demagoog ei esita oma väidete tõestamiseks argumente, vaid mängib kuulaja tunnetel. Sõltub kuulaja ettevalmistusest ning kriitilisest meelest, kas ta jääb kõnelejat uskuma või mitte. (Veenmiseks kasutatavaid mõjutamisvõtteid tutvustatakse põhjalikumalt "Veenmiskunsti" õpikus.) Veenmiskõne ülesehitus * Huvi äratamine 3
annaabi.ee 
