Illusioonidest ja tegelikkusest. "Unistuste Vargamäe" Kõige raskem on unistustest kinni hoides neil minna lasta. "Tõe ja õiguse" inimesed elasid, olles puuris oma unistustes ehk illusioonides, mis nad iseendile loonud ,,ning neid unistusi hoiti kinni kõigi kümne küünega, et mitte neil minna, kaduda, unustusse vajuda lasta. Vargamäele tulles olid kõigil suured lootused ja unistused, tasapisi mõnedki neist täitusid ,aga pikapeale venis unistustes ,endale loodud pettekujutelmades elamine üle süngeks ja õelaks reaalsuseks, mis tundmata oma piire aina piitsutas ja piinas pererahvast andmata neile mõnda vaba hetke puhkuseks, hingetõmbeks. Nõnda lõppes Krõõda elugi ,täis töid ja tegemisi viimse hetkeni. Omakorda aga algas sellest punktist Mari kannatuste rada Vargamäe uue perenaisena, endal südamel kipitsemas lisaks veel tema mehe Jussi enesetapp, muutes temagi kurvameelseks.
Räägib kui mõttetu professori elu on olnud, et tema elutööd ei jää mitte kui keegi mäletama. Tulevad Astrov, kes on vintis ning Telegin, kitarriga. Arsti tahab lällata, käib Teleginile peale, et too kitarri mängiks isegi siis, kui kõik teised majas juba magavad. Astrov tõdeb, et ta muutub banaalseks kui ta on joonud. Tuleb Sonja, kes on pahane, et Vanja end jälle n.-ö. koos doktoriga on purju joonud, sest tarvis on tegeleda heinatöödega, mitte pettekujutelmades istuda. Sonja palub doktorit, et ta ei joodaks endam Vanjat täis ning peale pikka jutu ajamist lubab, et ta ei joo ise ka enam kunagi. Sonja teeb talle lähenemis katse, küsides, et kui tema noorem õde peaks olema temast sisse võetus siis kuidas arsti selle peale reageeriks. Astrov arvab, et ta ütleks ilusate sõnadega ei. Sonja jääb üksi. Ta räägib kuivõrd inetu ta on, kuid et doktor ei ole ikkagi veel talle tegelikult ei öelnud, et lootust veel on
eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga- kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris, tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised stuupad. pettekujutlustes elamine inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina. Tegelikkuses on maailm dünaamiline ning pidevas muutumises. Meditatsiooni ning oma elu valitsemise kaudu võib jõuda õigele arusaamale elust. 4 õilsat tõde 1) eluga kaasneb kannatus 2) kannatuse põhjus on elujanu 3) kannatus vaibub, kui vaibub elujanu 4) see on võimalik, kui inimene asub õilsale kaheksaastmelisele teele