19.5. Nimeta 3 abiootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist kuivus, temperatuur, soolsus 19.6. Nimeta 4 biootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist- konkurents emaslooma ja/või toiduallika pärast, elupaiga pärast ja kisklus (toiduallika pärast) 19.17. Selgita mimikri nähtust ja too selle kohta näide- mimikri on nähtus, kus üks liik sarnaneb teisega, eesmärgiga tagada endale kaitse või vähem vaenlasi, nn. pettekohastumus. Nt. Kahjutud maod sarnanevad erksa värvusega mürkmaoga. 19.18. Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud.Tooge selle kohta 2 näidet Kohastus võib olla kasulik vaid ühtedes tingimustes, teistes aga mitte. Nt 1. Kaelkirjaku pikk kael ja pikad jalad on kasulikud toitumisel savannipuude lehtedest, kuid joomise ajal panevad need looma abitusse asendisse Nt 2. mesilaste mürgiastel kaitseb neid paljude vaenlaste eest, kuid jääb kinni püsisoojase
on tõepoolest näidatud, et vahe permide ja munarakkude muteerumiskiiruses on 2,5-4,5 kordne. Seega hüpoteesil näib olevat tõepõhi all. Mutatsioonide varieeruvus: Neodarvinism Tänapäevane versioon 5. Adaptatsioon e kohanemine, finess e kohanemus, koadaptatsiooni mõiste Adaptatsioon e kohastumus tekib, säilub või muutuvad LV mõjul. Varjevärvus, hoiatusvärvus (lepakas), mimikri (pettekohastumus, imiteerib teist organismi, nt herilane ja sirelane, kõrvenõges ja iminõges, liblikate tiibadel silmtäpid, loomad kardavad), mimetism (ollakse elutalooduse objekti sarnane, nt maamõõtja) Adaptatsioon on liigi kohastumine mingitele konkreetsetele keskkonnatingimustele (elusa, elutu keskkonna). Kohastumine on alati suhteline. Adaptatsioonid ei ole kunagi täiuslikud (tekivad väga aeglaselt). Kohanemus võib olla ühe asja jaoks kasulik, teise tingimuse jaoks kahjulik.