1054 Suur kirikulõhe (skisma) – Rooma paavst ja Kosntantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Bütsantsis olid kirik ja riik väga tihedalt läbi põimunud (tseraropapism). Keisris ja õigeusus nähti jumaliku korra kehastust ja kehtestajat maa peal (analoogia vaaraode ja Hiina keisritega). 1071 sai Bütsants Mantsikerti lahingus rängalt lüüa seldzhukkidelt (türgi hõim), kes hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud rändrahvas) Konstantinoopoli all, kuid Alexios I Komnenos peatas nende pealetungi. Algas Bütsantsi allakäik. Kaubandus Vahemere piirkonnas koondus 12 sajandil järk-järgult Itaalia linnade (Veneetsia jt) kätte, mis nõrgestas Bütsantsi positsiooni. IV ristisõja käigus hõivasid ristisõdijad 1204 Konstantinoopoli ja rajasid Ladina keisririigi. 1261 vallutas Michael VIII Palaiologos Konstantinoopoli tagasi ja taastas kreeka keisririigi. See hõlmas
1054 Suur kirikulõhe (skisma) – Rooma paavst ja Kosntantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Bütsantsis olid kirik ja riik väga tihedalt läbi põimunud (tseraropapism). Keisris ja õigeusus nähti jumaliku korra kehastust ja kehtestajat maa peal (analoogia vaaraode ja Hiina keisritega). 1071 sai Bütsants Mantsikerti lahingus rängalt lüüa seldzhukkidelt (türgi hõim), kes hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud rändrahvas) Konstantinoopoli all, kuid Alexios I Komnenos peatas nende pealetungi. Algas Bütsantsi allakäik. Kaubandus Vahemere piirkonnas koondus 12 sajandil järk- järgult Itaalia linnade (Veneetsia jt) kätte, mis nõrgestas Bütsantsi positsiooni. IV ristisõja käigus hõivasid ristisõdijad 1204 Konstantinoopoli ja rajasid Ladina keisririigi. 1261 vallutas Michael VIII Palaiologos Konstantinoopoli tagasi ja taastas kreeka keisririigi
annaabi.ee 
