Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. Ta tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus "Beiträges" 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omale, lisas Peterson tõlkele ka andmeid eesti mütoloogia kohta. Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid
gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt.Keeleharrastuse kaudu teatakse ka ühte, et Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. Uskudes selle saamist kultuurkeeleks. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis aga kõigest poolteist aastat. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja
antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Tema kirjanikusuuruse aitas avalikkuse ette tuua Gustav Suits. Luuletused: ,,Kuu'', ,,Laul'', ,,Laulja''. Pärast pärisorjuse kaotamist seadsid eesmärgiks rahvuskultuuri pooldajad, eesotsas Rosenplänter ning ka Peterson kõik eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Peterson. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Petrsonil tõenäoliselt Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge" propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas ta ka oma artikleid eesti keele tähtsusest.