tähendab vene keeles lõhknenut, mis viitab hea ja kurja võitlusele Raskolnikovis. Ühelt poolt pooldab Raskolnikov ,,tugevuse" teooriat, teiselt poolt on ta esimese poole täielik vastand, kes soovib inimestelöe ainult head. Ta arvas, et ühe kasutu inimese (tema arvates) mõrva saab tasakaalustada paljude heategudega. Hea ja kurja võitlus Raskolnikovis ongi tema tragöödia. Raskolnikovi järsk haigestumine pärast kuritööd reetis ta Porfiri Petrovitsile. Ta hakkas sonima, nägi verisest ööst aina und ning see ei andnud talle rahu. Kui juhuslikult tuli jututeemaks liigkasuvõtja ja tema tütar, siis Raskolnikov tardus, mõtles, kas teised juba teavad, saavad midagi aru. Ta oli tihti kahevahel, see muserdas teda, rikkus elu. Napoleoniks ei saada siiski nii, et sa võid teha ühe halva teo mitme teise heateo vastu. Üks päev läks ta kuriteopaika vaatama. Raskolnikov oli ilmselgelt oma mõtted jälle suureks paisutanud ning
teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov(mees, kelle juures Sonja ennem töötas) Raskolnikov läks jaoskonda. Petrovits oleks pidAnud teda üle kuulama, aga ta rääkis muudel teemadel, et Raskolnikovi närvi ajada. Raskolnikov ärritus ning läks Petrovitsile kallale. Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli mees, kes teda oli eelmisel õhtul süüdistanud, et vabandust paluda. Mees oli ülekuulamise ajal teises toas olnud ja jutuajamist kuulnud. VIIES OSA Korraldati matuseklauda. Petravits otsustas mitte minna. Ta kutsus Sonja enda poole ja tegi ettepaneku tema õdede ja vendade heaks korjandus teha. Samuti andis ta Sonjale kümme rubla.
teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov(mees, kelle juures Sonja ennem töötas) Raskolnikov läks jaoskonda. Petrovits oleks pidAnud teda üle kuulama, aga ta rääkis muudel teemadel, et Raskolnikovi närvi ajada. Raskolnikov ärritus ning läks Petrovitsile kallale. Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli mees, kes teda oli eelmisel õhtul süüdistanud, et vabandust paluda. Mees oli ülekuulamise ajal teises toas olnud ja jutuajamist kuulnud. VIIES OSA Korraldati matuseklauda. Petravits otsustas mitte minna. Ta kutsus Sonja enda poole ja tegi ettepaneku tema õdede ja vendade heaks korjandus teha. Samuti andis ta Sonjale kümme rubla.
sündmusterohket elu, täis pagendusi, duelle, armumisi ja kõike muudki. Lapsepõlve aeg oli mõlemale luuletajale raske. Puskini vanemad ei pööranud talle piisavalt tähelepanu, armastavat hoolt sai ta tunda tänu õe hoidja Arina Rodionovnale. Lermontovi ema suri varakult, tema isa ja vanaema vaidlesid jõuliselt selle üle, kumb peaks saama tulevast geniaalset luuletajat enda katuse alla võtta. Lõpuks maksis kõrgseltskonnas lugupeetud vanaema Jelizaveta Arsenjeva isa Juri Petrovitsile 25 000 rubla, et too kaoks oma poja elust. Lermontov ei saanudki teada oma isa labasest sammust, nii jäi ta mälestustesse püsima tagakiusatud märtrina, keda ümbritses teatav aupaiste. Poeete ühendab ka see omapärane tõdemus, et nad olid mõlemad segaverelised. Puskini sugupuu algus pärines Etioopiast ja Lermontovil Sotimaalt. Nii Puskini kui Lermontovi pered polnud väga rikkad. See ei takistanud neil aga omandamast suurepärast haridust