piiranguid orja kohtlemisel. Censorid ehk magistraat, kes viis läbi rahvaloendusi, valvas rahva moraali. Kuivõrd vaatasid, et isandad ei kohtleks orja liiga julmalt. Dyonysus Halikarnassosest võrleb Ateenat ja Roomat, igal majal vaba voli vs iga maja, tuba avatud censori ülevaatusele. Censoritel teoreetiliselt õigus vahele segada orja-isanda suhtele aga kuni keisrite perioodini ei tehtud midagi. Ori ise ei võinud sensori poole pöörduda. Lex petronia 1. sajandil, koodeks Pompeijst (aasta 79. vanem, tuha alt leiti). Orja isandatel pole õigust orja võitlema saata loomadega kui ametlik otsus puudub. Domitsianus (81-96) keelas orjade kastreerimise, eriti kaubanduslikel eesmärkidel. Nt turul popid eunuhhid siis taheti kastreerida. Võis kuni poole varast trahviks maksta. Hadrianus (117-138) enam tegeles orjade kaitse küsimustega kui teised varem. Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada
Ori võis pekuuliumina omada ka ise orje, orja pekuulium võis olla nii maa, loomad, kui orjad seejuures allorje nim vicariuseks, kellel võis ka omakorda olla ori jne. Orjad said üha enam kaitseseadusi oma isandate vastu. Kuni esimese aastatuh pole teada ühtegi orjakaitseseadust. Varem piiras orja kohtlemist isanda heatahtlikkus. Olukord muutub oluliselt keisririigist alates. Lex Petroonia täpset daatumit ei teata, kuid leitud ka Pmpeist. Lex Petronia keelab isandal saata orja kaklema loomaga kui puudus kohtuluba. Juba Tiberiuse ajal on ta andnud rooma linna prefektidele andnud selge korralduse kanda hoolt sellest, et kui isandad orje taga kiusavad, siis orjad teisele isandale müüdaks et nad vabaks pääseks. Keiser Claudius( 41-44) andis samamoodi orja kaitsekorralduse, sätestades, et kui ori, kes on haige või põdur kelle isand ei abista teda ja ori saab templist abi ning seda ka saab, sealt terveks
annaabi.ee 
