Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit.(1.jaanuar 1920 ametlik tegevus, juhtorgan Genfis) Peaeesmärk:1. ülemaailmne organ , mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja teha rahvusvahelist majanduslikku , kultuurilist koostööd. Eri aegadel liikmeid 63. Eesti I maailmasõja ajal Eesti 1917-aastal *2.03 streik, miiting- osales 20 000 inimest.Tartus rahvuslaste nõupidamine(autonoomia seaduse projekt) *26.03 Petrogardis demonstratsioon , osales u. 40inimest 30.03 Eesti sai autonoomseks, loodi ühtne Eestimaa kubermang, Jaan Poska kubermangukomissariks, loodi Maanõukogu ja Maavalitsus, 1. parlamentaarne rahvusesindus, rahvusväeosad: 1. eesti polk(ülemaks J. Laidoner) Oktoobripööre *27. oktoober Sai kubermangukomissariks Viktor Kingissepp *kõrgemaks võimuks Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee(rahvusväeosad saadeti laiali
sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Põletati 160 mõisa, 40 viinavabrikut Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal. Balti kubermangudesse saadeti täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukord. Kogu võim oli sõjaväe käes. Eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid u. 400 inimest. VEEBRUARIREVOLUTSIOON____________________________________________ 1917. aasta alguseks Venemaal halb seis- krahh! Veebruari lõpul Petrogardis vallandunud toitlusrahustused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. 1917. aasta märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Ajutise Valitsuse määrus kubermangude kohta- Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liidetakse ühtseks Eestimaa rahvuslikuks kubermanguks. muudetud kubermangu autonoomia (märts
Rõõmustatakse, kuna piigad tõid alko. Vanaldane mees võtab esimese pitsi:,, see kisub ju kui härghöövel -- laastud aga takka!" Noorem mees ei kannatanus viina ja see purskas vâlja. Ta jooksis häbist välja aga teised naersid kõhud krampi. Ülejääk pandi rahakapile. Kõik ära, Märt üksi. 2. Perenaine nuttes proovib Märdi tähelepanu saada, kuna ta sõnad ei loe midagi. Naine tahtis Jumala sõnu mitte rahakappi enne majja. Petrogardis on hädas. Peeter kaotas kohtus raha. Peeter ja Miili käisid seal tööl, emal on paanika. Vana-Märt on ikka vihane Miili lahkumise üle. Ta ei taha au kaotada. Raha on tal jumal, vägi, võim. Miilil on laps. Märt ei halasta. Miili on k kangekaelne ning ei tule üksi tagasi. 3. Noor-Märt ja Leena astuvad sisse, ainukene muretseja oli perenaine. Poeg proovib isaga ära lepitada aga isa on lese vastu(Leena). Anu andis neile tuhat viissada rubla, et Ärma talu rentida
annaabi.ee 
