ohvriks, kuid see ei suutnud keisrikoja mainet päästa. Rahulolematuse üldine kasv.-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segi paisanud. Suurlinnade elanikkonna arv oli kasvanud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ja aadlikke.1916.a. taheti teostada Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia. 10.VEEBRUARIREVOLUTSIOON Revolutsiooni ajendiks sai Petrogardi vilets varustamine toiduainetega.Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute pooleleüle. 27.veebr 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes.Petrogardile liitusid veel teised Venemaa suurlinnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda, aga asjatult. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 3.märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud
Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung(venelased, sakslased). 19.veebr loodi päästekomitee, moodustati koos Maanõukogu vanamatekogu otsusega(K.Päts, J.Vilms, K.Konik). 21.veebr kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23.veebr Pärnus kell 8 luges Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti ette. 24.veebr Tallinnas asusid enamlased petrogardi. Samal õhtul moodustati EV ajutine valitsus, peaministriks sai Päts ja asetäitjaks Vilms. 25.veebr lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi. Saksa okupatsioon: nov algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11.nov kirjutas uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Toimus ka Ajutise valitsuse legaalne koosolek.
valmistunud pikaks sõjaks, mistõttu hakkasid peagi elamiseks vajalikud esemed ja toiduained peagi kahanema. Inimesed pidid piirama paljude toiduainete söömist, nt kala ja muna, suhkru ja kartuli. Tekkisid ersatsskaubad. Puudus kasvas edasi näljaks ja maad võtsid ka epideemiad. MS koledused süübisid inimeste mällu. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Tekkis ,,kadunud sugupõlv". Veebruarirevolutsiooni põhjused ja käik Venemaal Põhjuseks oli Petrogardi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks. 23. veebruaril 1917 tulid tuhanded naised, kes nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, tänavatele. Sellest järgnevatel päevadel kasvasid rahutused omakorda üldstreigiks. 26. veebruaril võttis sõjavägi Petrogardi kesklinna oma kontrolli alla a törjus tagasi töölised. Sellest järgnevalt hakkasid paljud sõdurid ülestõusnute poole üle minema ja sõdurite
annaabi.ee 
