* eesti autorite helilooming Asjaarmastajate autorite koorilaulud rikastasid eestikeelset repertuaari. * seltside tegevus 1865. a. Tartus ,,Vanemuine" Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster-organisti ja kooliõpetaja perest. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Tuntumad on ,,Ööbik" ja ,,Ma teretan sind, hommik". Miina Härma (1864-1941) Oli esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis. Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, kus isa töötas koolmeistrina. Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt. Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal.
ema tegigi. 1870. aasta sügisel astus Adamson Tallinnasse Bergi puutöökotta ametit õppima. Tööpäev oli väga vaevarikas ja pikk. Sellepärast olid Adamsonile ainult pühapäevad vahelduseks, kuna sel päeval sai ta käia kirikutes. Tollele ajal olid kirikud rikkalikud oma ornamentidega ja neid uuris Adamson tähelepanelikult, seda näeb ka tema 1870. aastal töös ,,Aabel". Adamson õppis Bergi töökojas kolm aastat, siis käis ta uuesti katsetel Petrerburi Kunstide Akadeemiasse, aga uksed jäid talle ka seekord suletud. Adamson polnud aga unustanud Galkin Vraskoi lubadust teda Peterburi Kunstide Akadeemiasse sissepääsemisel aidata. Suure otsingu tulemused olid aga asjatud, ta ei leidnud enam Galkin Vraskoid kuskilt. Ettevõtliku ja energilise noormehe lakkamatud katsed edasi jõuda äratasid huvi Paldiski kohtunikus Kalkis, tema saatuse vastu, sellepärast kirjutas ta Adamsonile
annaabi.ee 
