Supipott ühes. Peeter, Maie isa on vist juba kuulnud Maiest ja Märdist. Ta ei kiida tütre valikut sugugi heaks. Aadu püüab see eest seda just heaks kiita, ja sedagi peetrile seletada. Anne, Maie ema on samuti Aaduga nõus, kuid Peeter ei taha neid kuidagi kuulda võtta. Aadu sööb kõhu täis, tänab ja kaob välja, Anne võtab sappa ja astub ka toast välja. Peeter jääb üksi. Üks on kindel, tema Märti oma tütre juures näha ei taha. Arvab, et Märt on mulk ja mulgid jäävad petjateks. Ta läheb uksele ning hõikab Jütsi, Jüts tuleb. Peeter tahab, et Jüts läheks parsile ja tooks tema musta kuue alla. Ülesse ronides leiab ta aga eest Erastu Enni. Sellest ta kohe taadile annab teada ning ka kohe taat tuleb vaatama. Enn räägib seda, mida vahepeal kuulnud oli, kui ta end parsi peal varjas. Taat ja Enn lähevad koos Erastule, kus siis Enn saab rääkida, mida oli kuulnud, kuid Jütsi nad kaasa ei võtnud, selle asemel Enn näidanud rusikat talle, et ta niimoodi reetis
muutuvad rahvarohkemateks ja tekib ohtralt uusi linnu valitsejate ja piiskoppide residentside ümber ja kaubateede ristumiskohtadesse. Kujuneb välja linnaõigus, kõige iseseisvamad olidgi vabalinnad, kelle kodanikud asetsesid skaalal kuskil aadliku ja talupoja vahel. Linlaste eliit on kaupmeeskond ja käsitööliskond. 5.1.1. Kaupmehe kasvatus Varasel keskajal ei peetud kaupmeestest eriti lugu neid peeti kasuahneteks, petjateks ja liigkasuvõtjateks, kuid just kaupmeeskond rõhutas ausust, hindas kõrgelt ausõna, arvestas partneritega ja enamuse arvamusega ning kontrollis õiglast kasumite jaotamist. Kaupmehed olid linna majanusliku elu dikteerijad. Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt linna, kloostri- või katedraalikoolis, kus nad pidid selgeks saama kirjutamise, lugemise ja arvutamise. Lisaks keskajale omaselt, said nad
levinud. Nimelt andis ta oma üliõpilastele ülesande, mida tegelikult ei olnud ka parima tahtmise korral võimalik etteantud kujul läbi viia. Ometigi leidus kõikide osalejate seas vaid üks üliõpilane, kes tunnistas, et eksperimenti ei ole võimalik sellisel kujul läbi viia. Peale ühe tudengi ausat ülestunnistust selgus, et kõik teised olid mingil moel uuringu läbiviimisel muudatusi teinud, andmete osas valetanud vm. Tudengitest uurijaid peetaksegi üldjuhul kõige tõenäolisemateks petjateks olgu selleks siis andmete võltsimine, nende väljamõtlemine või uuringuprotokolli muutmine. Peamisteks petmise põhjusteks peetakse samasid põhjuseid kui klassiruumis petmisel stress, surve saada häid hindeid, ebapiisavad hoiatused ning arvamus, et petmine on normaalne osa elust. Näiteks arvatakse, et ligi 75-87% õpilastest on ebaausad, kuid vahelejäämise protsent on kõigest 1,3. Oluliseks teguriks peetakse ka ajanappust. Nimelt on ajanappuses tudengil lihtsam andmeid
annaabi.ee 
