Probleemi lahendamiseks on näiteks levima hakanud Fair Trade'i ehk õiglase kaubanduse põhimõtted. Fair Trade on rahvusvaheline kampaania, mis kutsub inimesi tegutsema suurema õigluse nimel globaalses kakaotööstuses. Kampaania nõuab sokolaadifirmadelt õiglase tasu tagamist kakaotalunikele, laste orjatöö kasutamise lõpetamist ning muude sotsiaalsete ja keskkonnaalaste nõuete sätestamist sokolaadi tootmises. Kampaania hõlmab 16 Euroopa riiki, kus kogutakse allkirjju petitsioonile, mis antakse üle sokolaadifirmade peaassambleel 2015. aastal. Võib ka näite tuua Soomes Joensuus igal suvel toimuvast Ilosaarirock festivalist, mille korraldajad on allkirjastanud koostöölepingu Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga (Reilun kaupan edistämisyhdistys ry). Koostöö tulemusel pakutakse festivali külastajatele eetilist toitu, kohvi ja veini. Kaasatud on ka õiglase linna aunimetust kandev Joensuu linn. Samuti on nimetatud selle
peavad oluliseks: et vastaja peaks oluliseks pigem sõnavabaduse kaitset ning võimalust lasta inimestel rohkem kaasa rääkida tähtsates riigiasjades, et enamikku inimesi võib usaldada, vastaja on õnnelik, rohkem kaasa rääkida tähtsates riigiasjades, et enamikku inimesi võib usaldada, vastaja on õnnelik, homoseksuaalsus on õigustatud ning vastaja on alla kirjutanud petitsioonile. homoseksuaalsus on õigustatud ning vastaja on alla kirjutanud petitsioonile. Nende väärtuste käsitlemise peamine eesmärk on seletada kultuurilist arengut ja väärtuste muutumist. Nende väärtuste käsitlemise peamine eesmärk on seletada kultuurilist arengut ja väärtuste muutumist. Teooria keskmes on ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng. Teooria keskmes on ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng
merrelaskmist kohtas enamikes laevafirmades vastuseisu. Juba eelmisel aastal kontakteerus WWF Läänemerel tegutsevate laevasõidufirmadega, nõudes reovee merreheitmisest vabatahtlikku loobumist. Kuni tänaseni on enamik laevaliine küll vastanud positiivselt, kuid üksnes kolm neist on vabatahtlikule kokkuleppele alla kirjutanud. Ülejäänud 17 firmat on läbi oma katusorganisatsiooni CLIA (Cruise Lines International Association, Rahvusvaheline Kruiisilaevade Assotsiatsioon) keeldunud petitsioonile alla kirjutamast, viidates sadamate reoveekäitlusvõimaluste piiratusele. ,,Usume, et on eeskätt Läänemerel opereerivate laevafirmade vastutus, et heitvesi saaks hoolikalt käideldud ega reostaks merd," ütles Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht. ,,Kui ühed firmad saavad kokkuleppele alla kirjutada, miks teised siis ei saa?" Läänemerel sõidab igal aastal 250-300 kruiisilaeva. Nende laevade tekitatud reovesi
otseselt parlamendiga tülli, siis Charles I läks parlamendiga tülli. Miks? Ta hakaks koguma makse, millega parlament ei nõustunud ning hakkas nõudma sundlaenu ülemkihilt ja keskihilt. · Seetõttu võttis parlamment 1628. aastal vastu õiguste petitsiooni. See sisaldas paari väga olulist punkti: 1) makse tohib nõuda ainult parlamendi nõusolekul 2) kedagi ei tohi vangistada ega karistada ilma kohtuta · Kuningas kirjutas õiguste petitsioonile alla, aga ta saatis parlamendi laiali. Aastatel 1629-1640 valitses kuningas ilma parlamendita ta oli enda kätte koondanud seadusandliku ja täidesaatva võimu. · Olukord muutus mõnevõrra 1640. aastal. Nimelt Sotimaal oli puhkenud mäss ja selleks et mässu maha suruda vajas kuningas raha, aga ta ei julgenud sellel momendil ise mingeid täiendavaid makse kehtestada ning ta otsustas et täiendavate maksude kehtestamiseks tuleks