balti kultuuri väiksem mõju, venelastele: kukkus läbi, kuid saksa kultuuri mõjuvõim vähenes. VII 1. Jaan Tõnisson kuulus rühmitusse ,,mõõdukad" ja taotles parlamentaarset monarhiat. K. Päts seevastu, aga kuulus ,,Tallinna radikaalidesse" ja taotles vabariiki. 2. 1905. aasta sündmused Eestis ja nende mõju: jaanuar: üldstreik, mõisatööliste streik. Juuni: petitsioonikampaania. Oktoober: verine pühapäev Tallinnas. Detsember: erakondade loomine ja mõisate põletamine. Mõju: asutati esimesed eesti keelsed koolid: MHG. Parandati töötingimusi, sotsiaalolusid, lubati tegutseda ametiühingutel. Loodi duuma. Ajendiks oli Vene-Jaapani sõja kaotus ja halvad tingimused, mida oleks ammu pidanud reformima. 3. Miks sai see pöördepunktiks Eesti ajaloos- Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja
lühendamine 10 tunnile ja palkade tõstmine 10-15%. Streikima ka mõisatöölised. Enamus Lõuna-Eestis (60 streiki). Mais, juunis ka Põhja-Eestis. Ka renditalupojad. Rahutused ja kokkupõrked Alatskivi, Mooste jt mõisates. Nõuti rendi kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist. Kevad-suvi 1. mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused. 24. juunil rahvakoosolek Nõmmel (10 000 töölist erinevatest vabrikutest). Petitsioonikampaania. – kevad, suvi. „Postimees“, „Teataja“ ja „Uudised“ avaldavad tüüpmärgukirjad – riigikorra uuendamine, poliitilised õigused ja vabadused, kohaliku elu ümberkorraldamine demokraatlikel alustel. „Teataja“ üldine valimisõigus ja Asutava Kogu kokkukutsumine. Politserepressioonid ja „mustasajalised“- mõisnike relvastatud salgad. Rev. haripunkt 1905. a. sügisel Ülevenemaaline poliitiline üldstreik 14. okt. (Eestis 20 000). 16
annaabi.ee 
