Nõukogu viimastel kuudel töötas Morone usinalt selle nimel, et teema kiiresti lõpule viia ja vältida pikki vaidlusi üldkogudustes. Otsene polüfoonia keeld oleks võinud tähendada tekkivaid viivitusi, arvestades aega, mis kulus aasta eest 22. sessioonil muusikaliste piirangute ülevaatamiseks. 31. mail näitas Morone 42 esialgset peatükki kardinal Lorraine´le. Need olid Morone korraldusel ette valmistatud prelaatide komitee poolt, kes taas toetus mitmetele allikatele, sealhulgas petitsioonidele, mis olid laekunud keiser Ferdinandilt, prantsuse, hispaania ja teiste rahvuste esindajatelt. Vähe on teada sellest, milliseid muusikalisi reforme kaaluti varasematel kohtumistel maist augustini 1563. aastal. Hunnik segamini järjekorras söestunud, fragmentaarseid lehekülgi reformipeatükkidest, kaetud märkustega erinevatelt asjaosalistelt pärit Paleotti arhiivist reedavad, kui palavikuline oli nende kuude tegevus. Samas näib, et
Siiski on nende peamiseks rolliks olla sidepidajaks oma liikmeskonna ja valitud ametnike vahel. Paljud inimesed liituvad huvigruppidega suurendamaks oma majanduslikku heaolu või mõjutamaks poliitilisi ja sotsiaalseid otsuseid. Valdav osa inimestest usub, et eesmärgid saavutatakse just kollektiivse tegevuse abil. (Gitelson jt, 1996, lk. 172-174). Suur osa ameeriklastest osaleb linnavolikogu nõupidamistel ja kooli nõukogu koosolekutel. Väga aktiivselt kirjutatakse alla ka petitsioonidele. Tunduvalt vähem ameeriklasi protestivad, annavad raha poliitilistele organisatsioonidele või jagavad poliitilist informatsiooni. Kui rääkida numbritest, siis 56% ameeriklastest kirjutavad alla petitsioonidele, 55% külastavad linnavolikogu ja kooli nõukogu koosolekuid ning 42% ameeriklastest annetavad raha erinevatele organisatsioonidele. Tunduvalt vähem ehk vaid 34% ameeriklastest osalevad rahvakoosolekutel, kus on arutlusel poliitiline või sotsiaalne vaidlusküsimus. 21% jagavad