elust. 21. Graafika- kunstiliik, milles kujutatu paljundatakse trükkimise teel. Joonis lõigatakse ja söövitatakse plaadile, seda värviga kattes ja paberile surudes saadakse peegelpildis jäljend- tõmmis e. Estamp. Trükkimisliigid: kõrgtrükk, lametrükk, sügavtrükk. Pilaster- neljakandiline eenduv seinasammas Simss- müüri pinnast eenduv horisontaalne kitsas osa. Ka ustel ja akendel võis see esineda. Petikaken- petikniss, akna või ukse kuju jäljendav lame dekoratiivsüvend. Niss- seinasüvend, võib olla ka võlvitud. Väikestes nissides hoitakse harilikult kujusid või muid iluasju, suuremate nisside otstarve on ruumi avardada. Kassettlagi- korrapäraselt raamistatud kassettidest kujundatud tasapinnaline või võlvitud lagi. Nelitis- kiriku pikihoone ja põikhoone ristumiskohal moodustuv ruumiosa.
uksekoputid. I kor 2-lööv eeskoda ja suur võlvitud saal. Oleviste gild-tähtvõlvid saal (Mustpeade Vennaskonna hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss. Kui maja ukseni viis trep(etikuosa) seisid kõrval etikukivid, mis kands omaniku nim, vappi, majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade
Mööbliesemete osas oli gootika romaani stiiliga võrreldes mitmekesisem- kodustiil arenes mugavuse suunas , see aga omakorda suurendas esemete hulka. Gootika kõige tarbitavamaks esemeks jäi vaieldamatult kirst, mis meenutas väikest postjalgadele tõstetud majakest, mis aga romaanistiiliga võrreldes oli palju peenem - nüüd oli raamkonstruktsiooniga kirstudel ilusad siledad raamlauad, nende paneel oli kaunilt nikerdatud. Enim levinud ornamentideks olid: teravkaare petikniss, rosett, papüürusrull e linavoltornament(parchemin- plies). Kaanetüüpidest domineeris lame kaas, mis võimaldas kirstu kasutada nii pingi kui ka magamisasemena. Kindlasti oli kirst ühtlasi ka kohver, mille külgedel olid sangad ja tugevuse tagamiseks raudnurgikud, mis meile tuttavad juba romaani stiilist. Sealt on pärit ka kirstupaneeli maalimine, kas kangale või nahale. Itaalias, kus kirstude maalimine oli üldlevinud, hakati XIV saj
kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. servjoon - Tekivad võlvide lõikekohtades ristvõlvi puhul, jaotavad võlviku neljaks võlvisiiluks, sageli rõhutatakse neid vastava kujundusega. silindervõlv - Lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). piilar - Kõrgseina ja võlvide kandmiseks kasutatav, harilikult kandiline tugipost. Erinevalt sambast puuduvad piilaril kapiteel ja baas. petikniss - Lame dekoratiivne niss, mis matkib akna, ukse, ehisraamistiku vms kuju. kaarfriis - Katuseräästa vms all horisontaalselt asetsev seinadekoor. liseen - Baasi ja kapiteelita pilastritaoline eenduv püstine müüririba. kääbusgalerii - Väikestest kaartest ja sambakestest käik ehitise seinte välisküljel. portaal - Kunstiliselt kujundatud (pea)sissekäik. tümpanon - Dekoreeritud viiluväli. palestik - Ukseava külg. arhivoldid - Kaunistatud võlvkaar.
annaabi.ee 
