1967 Konrad Hermann Joseph Adenauer Õppis õigusteadusi ja poliitikat Uskus ravimtaimedesse Christian Democratic Union Autoõnnetus 3 last 1916 suri Adenaueri naine võimul 15.09.1949 - 16.11.1963 Peale teist maailmasõda: Cologne major 1945 eemaldati majori kohalt CDU anti-marksist parlamendi eesistuja 1948 Esimene valitsus: 15.08.1949 Adenauer vs. Schumacher Theodor Heuss Saksamaa laguneb kaheks kantsleri demokraatia denatsifikatsioon Petersbergi kokkulepe Euroopa söe-ja teraseühendus Himmerod Memorandum Luxemburg Abkommen Teine valitsus: Teist valitsusaega kantsler 1953 - Man of the Year 1954 . Karlspreis Saksamaa hüvitamise seadus 1955 NATO Elysee lepe Suessi kriisis toetas Inglasi Kolmas valitsus: "Ei eksperimentidele" ulatuslik pensionireform euroopa majandusühendus Rahvuslike sotsialistlike kuritegude riigikohtu keskkontor Oder-Neiss line Theodor Oberländer Neljas valitsus:
· kontrolli kaotamine sisepiiridel, aga range kontroll välispiiridel riikidega, mis pole lepinguga ühinenud · ohtlikud ja soovimatud isikud on kantud Schengeni infosüsteemi (SIS) · EL liikmetest pole Schengenis Suurbritannia ja Iirimaa · Kolmandatest riikidest on Norra ja Island · 2007 ühines 9 riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tehhi, Slovakkia, Malta, Sloveenia Välis-ja julgeplekupoliitika: · 1997 määratleti nn Petersbergi ülesanded: humanitaar-ja päästeülesanded, rahuvalve, kriisireguleerimine · välis-ja julgeolekupoliitika koordineerija Javier Solana-endine NATO peasekretär · 2003 võttis EL Makedoonias rahuvalve NATO-lt üle Monnet ja Schuman algatasid Euroopa ühenduse loomise. -9.mai- Euroopa päev- 9.mai1950 Schuman esines deklaratsiooniga, kus olid kirjas EL põhialused: Prantsusmaa ja Saksamaa peavad alatiseks ära leppima, eesmärk rahu, heaolu ja majanduslik edu
-te teisel poolel). Lisaks Volkswagenile hakkas 1950.-il autosid tootma BMW, ent jõudis 1959 pankroti äärele. Ettevõtte päästis Herbert Quandt, kelle järeltulijad on täna seetõttu multimiljardärid. Välispoliitika Adenaueri välispoliitika nurgakiviks oli Saksa DV mittetunnustamine ja suhete arendamine USA ning Lääne-Euroopaga. Sellega määrati Liitvabariik selgelt läände ning sotsialismibloki vaenlaste hulka kuuluvaks. Novembris 1949 sõlmiti nn. Petersbergi kokkulepe, millega Liitvabariik sai Euroopa Nõukogu liikmeks ning sõlmis majandus- ja konsulaarsidemed lääneriikidega. Samuti lõpetati poolte kokkuleppel reparatsioonide maksmine, sakslased nõustusid Ruhri piirkonna üle seatud rahvusvahelise kontrolliga, jne. Sellega oli Lääne-Saksamaa tunnustatud võrdseks teiste Euroopa riikidega. USA oli huvitatud Saksamaa taasrelvastumisest (et parandada kaitset kommunismi vastu), samas prantslased suhtusid sakslaste taasrelvastumisse skeptiliselt
annaabi.ee 
