Edasi teeme väikse jalutuskäigu linnasüdames. Kus külastame Paleeväljakut ja Aleksandri sammast, Moika kaldapealset. Õhtul külastame teatreid. Ööbime hotellis. Kolmas päev algab ka hommikusöögiga. Peale hommikusööki külastame Senati väljakut ja Vaskratsaniku, Iisaku väljakut ja katedraali. On võimalik külastada Mihhaili paleed, mis on praegu üks maailma rikkalikumaid Vene kunsti kollektsioone. Kui oleme kiki neid asju külastanud, siis jätame Peterburgiga hüvasti. Pärastlõunal alustame kojusõitu ja hilisõhtul jõuame tagasi Eestisse. Reisi hibd on 2500 krooni. Sellele lisandub viisa ja kindlustus. Viisa maksumus koos kohustusliku tervisekindlustusega 650 krooni. Ma loodan, et kõik jäid selle reisiga rahule.
Tallinna puuvillamanufaktuur. Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus. Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid, lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga. Tänu raudteele suurenes kaubavahetus, inimeste liikumine hõlbustus ning raudtee äärde tekkisid uued asulad. IV Vaimuelu 1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus. Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi. 2 2. Koolisüsteem
-Esimesed rahvuslikud seltsid kujunesid alles XX sajandi alguses. -Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. -Tänu sellele jäi siinne rahvas kehvemale elujärjele, mis hakkas paranema alles Eesti Vabariigi ajal. 37.Majanduse areng 1870-1914: Raudteede rajamine -Eesti majandusellu tõi suuri muutusi raudteede rajamine. -1870.a.valmis esimesene Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburgiga. -Uue sajandi algul sai raudteeühendus Tallinnaga ka Haapsalu. -Ehitati ka kitsarööpmelisi raudteid. -See ühendas Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga. -Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka susekubermangudega, samuti Läti aladega. -Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule.
annaabi.ee 
