kastmisveest otse õhku. Veekulu aitavad säästa pöörlevad ühtlase veejaotusega kastmisseadmed, tarbides kuni 1m 3 vett tunnis. Ühekordse kastmisveega ei tohi liialdada, sest peale ülekulu mingit positiivset tulemust ei saavutata. Pesumasina puhul sõltub veekulu esmalt seadme täiuslikkusest, viimasel aastakümnendil on siinkohal saavutatud arvestatavat progressi. Harjumuseks peab saama, et pesumasin käivitatakse ainult ettenähtud pesukoguse puhul, sest veekulu temas jääb pooliku täitega ikka samaks. Eriti hoolikad võiksime olla nõudepesu masinate korral, kus veeraiskamist võib kohata eriti sageli. Vannitamine on peredes sageli asendumas dussiga, mis üheltpoolt on seotud parema hügieenilisusega ja teisalt võimalusega säästuks. Hinnangute alusel kulub vannikasutajal kuni 5 korda rohkem vett, kui ainult dussi puhul. Säästuks tuleks muuta ka oma dussivõtmise harjumusi. Reeglina pannakse duss
võrra. Mähise isolatsiooni ülekuumenemist põhjustavad ebaõigesti valitud kaitseaparatuur, mootori enda või käivitatava töömasina mehaaniliste vigastuste tõttu, mähiste mustumise, mootorikere risustamine või pinge kõrvalekaldumine nimiväärtusest. Mootori üle- koormus tekib mootori nimivõimsusest suurema töömasina kasutamisel või töömasina (elektrimajapidamisriist) ülemäärasel koormamisel (näiteks ettenähtust suurema pesukoguse pesemine pesumasinas jm.). Elektrimootori ülekoormus võib tekkida ka nimipingest madalama toitepinge korral. Asi on nimelt selles, et mootori poolt arendatav 18 võimsus on võrdeline pinge ruuduga. Kui näiteks toitepinge on 10% mootori nimipingest madalam, arendab mootor ainult 81% oma nimivõimsusest, 20% madalama pinge korral ainult 64% nimivõimsusest. Järelikult peab sellisel juhul vähendama vastavalt töömasina koormust.
annaabi.ee 
