Loodan, et need sugupuud, mis nii hoole ja armastusega kokku kogutud, ka edaspidi uute põlvkondade lisandumisega täiendatud saavad. Et keegi võtab alati teatepulga selles töös üle ja jätkab juba tehtut. Sel suvel võis Pärnus näha ka Viljandi muuseumi näitust "Need...." Kentsakas pealkiri juba ise kutsus väljapanekut uudistama. Ma olin siiski midagi juba kuulnud televisiooni vahendusel sellest näitusest. Nägin seal siis 20. sajandi esimese poole pesumoodi. Eksponeeriti pesuesemeid aastatest 1900-1950. Huvitav oli see, et aluspesu pesuesemed on pärit ajajärgust, mil neist rääkimine oli üldine tabu. Siis ei kasutatud avalikult sõnu "aluspüksid" või "alustalje". Kasutusel oli lihtsalt aluspesust rääkides sõna "need". Nii nägingi sellel näitusel meie esivanemate privaatsemat, samas ka argisemat poolt. Näituseeksponaadid olid valdavalt pärit Viljandi ja Heimtali muuseumi kogust ning erakogudest. See vanavanade aluspesu on meie jaoks kui müstika
komlpektide valmistamisel seda eriti ei arvesta. Ikkagi tuleb komplekti osta soovides see endal üksikesemetest kokku panna. Samuti ei sobi tavaliselt komplektidena müüdav pesu. Suurused tähtedes ja numbrites: S väike, M-keskmine, L-suur, X- võiks tõlkida näiteks "väga". Seega: XS-väga väike, XXL- väga, väga suur. Millistele numbrivahemikele need tähed vastavad, saab igaüks tabelist vaadata. Tavaliselt tähistatakse tähtedega trikotaazist pesuesemeid, t-särke, spordi-ja vabaajarõivaid, kõike sellist, mis on venivast materjalist või avara tegumoega (näit. kummivärvliga püksid/seelikud, joped, dressid). Suurused tollides: Nende numbritega märgitakse teksapükse. Seega on vaja vöö ja puusamõõtu, ning tabelist saab teada sobiva numbri. Need , kelle mõõdud ei taha samale reale sobida, peaksid proovikabiini võtma erinevate tegumoodidega teksaseid ja erinevaid numbreid.
annaabi.ee 
