Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiskes. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust. Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele, kahjustades nende kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmnenud ka DDT mutageenne ja kantserogeenne(vähkitekitav) toime. Nimelt peaksid pestitsiidid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, sealhulgas ka inimesele. Kuna seda on
Vastsete tõrjumine aitab kahjustada ka tervet populatsiooni, mistõttu resistentsed mardikad peavad paarituma mitteresistentsetega ning kogu populatsiooni resistentsuse tase niimoodi langeb.[4] Erinevad kogemused on näidanud, et kui keemilist tõrjet teha õigeaegselt, on võimalik kõikidest mardikatest lahti saada. [7] Eestis on saadaval palju erinevaid pestitsiide, näiteks: ,,EI putukakahjuritele", ,,Cyperkill 250 EC", ,,Kestac 50" ja ,,Karate Zeon".[6] Kui nagu kõigil pestitsiididel, on neil oma mõju lisaks mardikatele ka loodusele ning inimestele, mistõttu tuleks nende kasutamisel hoolega järele mõelda. 3.3 Riik ja tõrje 20. sajandi lõpul oli kartulimardikas karantiinne mardikas ning igast leiust tuli teatada taimekaitseinspektoritele. See riiklik säte tunnistati aga 2002. aastal kehtetuks, mistõttu on nüüd kartulimardikad iga inimese eraprobleem. Kui on aru saadav, et kartulimardikas ei ole
annaabi.ee 
