saama igakülgse hariduse. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: mõte (pea) tahe, tegu (käsi) tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F. Fröbel Aktiivsuspedagoogika esindaha Pestalozzi ideeline järglane saksamaal Rõhutas sotsiaalseid aspekte pedagoogikas Otsis sotsiaalsetele probleemidele pedagoogilisi lahendusi Temaga seoses on tulnud nimetus lasteaed Kasvatuse põhiülesanne: lapse loomis- ja kujundamistungide rahuldamine,
reetses kontekstis, mis tähendas eraldumist sotsiaalpedagoogika Sotsiaalpedagoogika soov aidata hädasolijaid on küll Ullas, ent filosoofilistest ja eetilistest põhiprintsiipidest (Niemeyer mitte piisav argument, et käsitleda sotsiaalpedagoogikat tea- 1994,635). Ilmekaks näiteks niisuguse "praktilisuse" dusliku distsipliinina (Nimeyer 1994,632). Niemeyeri artikkel on tagajärgedest toob Niemeyer juba Pestalozzile omase ning sotsiaalpedagoogidele väärtuslikuks aruteluallikaks selle üle, kaasaegseski sotsiaalpedagoogikas levinud tendentsi apelleerida millel õigupoolest põhineb teooria või kontseptsiooni teaduslik emotsioonidele kui teaduslikele argumentidele. veenvus. Pelgalt kristliku ligimesearmastuse idee võib küll olla
annaabi.ee 
