Seda vaatamata sellele, et CO2 kontsentratsioon atmosfääris on vaid 0,03%. Peamiselt fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) suurenevast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%. Nii stabiilse üksuse kohta nagu atmosfäär on see väga järsk muutus. Teaduslikult on tõestatud Maa keskmise õhutemperatuuri tõus 0,5° võrra viimase 100 aasta jooksul. Rohkem ja vähem pessimistlikumatele stsenaariumidele lisaks on ka teadlasi, kelle väiteil on õhutemperatuur Maa atmosfääris langemas ja on oodata hoopis globaalset kliima jahenemist, nn. väikest jääaega. CO2 praeguse kontsentratsiooni ennustatav kahekordistumine järgmise sajandi keskpaigaks võib tõsta keskmist õhutemperatuuri Maal 1,5 kuni 5 kraadi võrra (praegu on aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 15,5 kraadi). Maailmamere pinnakihi temperatuur võib tõusta samaks ajaks 2...2,5° võrra. Globaalse kliima
pikalaineline soojuskiirgus maailmaruumi ja jääb atmosfääri soojendama. Seda vaatamata sellele, et CO2 kontsentratsioon atmosfääris on vaid 0,03%. Peamiselt fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) suurenevast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%. Nii stabiilse üksuse kohta nagu atmosfäär on see väga järsk muutus. Teaduslikult on tõestatud Maa keskmise õhutemperatuuri tõus 0,5° võrra viimase 100 aasta jooksul. Rohkem ja vähem pessimistlikumatele stsenaariumidele lisaks on ka teadlasi, kelle väiteil on õhutemperatuur Maa atmosfääris langemas ja on oodata hoopis globaalset kliima jahenemist, nn. väikest jääaega. CO2 praeguse kontsentratsiooni ennustatav kahekordistumine järgmise sajandi keskpaigaks võib tõsta keskmist õhutemperatuuri Maal 1,5 kuni 5 kraadi võrra (praegu on aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 15,5 kraadi). Maailmamere pinnakihi temperatuur võib tõusta samaks ajaks 2...2,5° võrra
annaabi.ee 
