Andis tõuke keskkonnaökonoomika arengule. Pessimistid: väidavad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud.Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada. Piiri määrab see kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. Optimistid: lähtuvad võrreldes pessimistidega teistest eeldustest. Väidavad, et kui rakendatakse turumajandust, siis ei ammendu loodusressursid; suurem nõudlus tõstab hinda; keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist (tehniline lahendus). Keskkonnamõju = f(Rahvastik,Rikkus,Tehnoloogia) Keskne võimalus on optimisti vaadetes asendada tulevikus loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. 7. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale
Teadmised on edukad instrumendid tehnoloogia ja erinevate ennustuste jaoks, kuid selleks nad ka jäävad. Instrumentide kohta ei saa rakendada kinnitavuse küsimust. Pragamatismi vaade on loomu poolest üsna pessimistlik loomu poolest – tõde asendatakse instrumentidega, instrumentaalse eduga, eitab teoreetilst tõde, asendades selle kasulikkusega kui aseainega. Nõustumine optimistidega – teadus on edukas, nõustumine pessimistidega, et pole olemas instrumentidest kõrgemal olevaid tõsikindlaid teadmisi. Optimistid ja pessimistid vaidlesid just puhaste teadmiste võimalikkuse üle, kumbki pool ei kaheldnud instrumentide edukuses. Popper ei nõusu pragmatistidega, et teooriad on vaid instrumendid, sest nende eesmärk on jõuda tõeni, mitte olla lihtsalt kasulikud. Popper usub, et tegelik positsioon optimismi ja pessimismi vahel peaks asuma lähemal optimismile kui pessimismile.