Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks. 1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus". Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Uute seltsidena tõusevad 19. Sajandi lõpul esile karskusseltsid. Eestlased moodustasid ka mitmeid kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Uutest
Seltsi põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine. EKS otsusega mindi üle uuele kirjaviisile. C.R.Jakobsoni suuremaks teeneks kultuuri vallas oli ajalehe "Sakala" väljaandmine ning kooliõpikute väljaandmine. Eesti kultuur venestusajal. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus" (väljaandja J.Kõrv), peagi liitus temaga "Olevik"(A.Grenzstein). Rahvuslikku joont ajas vaid "Postimees" (K.A.Hermann, alates 1896 J.Tõnisson)) Rahvusliku tegevuse keskuseks said karskusseltsid. 1888. algatas J.Hurt eesti rahvaluule kogumise.
annaabi.ee 
