mingis kultuuris, ühiskonnas omandab sellele ühiskonnale omased käitumis- ja mõttemisviisid; mõtlemine, käitumine ei tulene bioloogiast). Boas rõhutas välitööde tähtsust, uurida, milline rahavas seesmiselt on pidas oluliseks kirjeldada kultuuri nii nagu kultuurikandjad tunnevad seda seestpoolt ise. Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) pani aluse sellisele koolkonnale nagu ,,Culture is pesonality writ large". Et aru 8 saada kultuurist, käitumisest jne tuleb mõista inimese intellektuaalseid omadusi nende iseloomu (temperamenti jne). Seda iseloomustas tugevalt tolleaegne freudism (psühhoanalüüs). Ta tuntuim raamatu ,,Patterns of Culture" (1934) - rõhutab, et igal kultuuril on oma iseloom, toob välja 4 rahvast, keda iseloomustab.
P-tehnika (P-technique) – idiograafiline lähenemine. Isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel. ISIKSUSEJOONTE TÜÜBID: Isiksus – isiksusejoonte struktuur. Isiksuse süvastruktuur. Pindmised isiksusejooned – jälgitavate omaduste või käitumise klastrid. Isiksusejooned – isiksuse püsiva käitumise põhjustajad. Vastavus – samad isiksusejooned, kui erinevus on nende manifesteerumises. Sixteen pesonality facto questionnaire (16PF), 1960: Pärlikkuse ja keskkonna determinatsioon. Geneetiliselt determineritud is.jooned (constitutional source traits). Püsivad. Kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits). Temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned. Reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus. Võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits). Esmärkide saavutamise efektiivsus
annaabi.ee 
