füüsilise vägivallani välja. Vanemad ise seletavad seda nõnda, et muidu ei tulegi lapsest korraliku kodaniku, tuleb lapses arendada iseseisvust. Need näited siin raamatust, mida on kodukahjustusega inimesed oma elust rääkinud olid minu jaoks hirmutavad ja kurvad. Oli raske lugeda kui julmad võivad mõned inimesed oma laste suhtes olla ning tekitas ka küsimuse, et milleks oli vaja neid siis sünnitada kui neid ei armastata. Kui inimesed rääkisid, millist alandust ja pesku pidid nad lapsena kogema, kuidas neid sunniti tegema asju mida nad ise teha ei soovinud ning kui see õigesti välja ei tulnud järgnes ränk karistus. Nad ei saa praegugi rahulikult olla, ega elada täisväärtuslikku elu. Õnneks on olemas neile erinevaid ravivõimalusi, kuid kahjuks ei ole kõigil kodukahjustusega inimestel võimalus seda kasutada. Inimesi valdab üha enam meeleolu muutusi ja viha, mis on suunatus eelkõige oma vanemate suunas. See
Tema õpetab ka sotsialismust, sest ka see on sahkermahker. Härra Maurus tunneb need vanad juudi vigurid. Juut andis meile õpetuse: ära muretse homse eest. Aga mis teeb ta ise? Oo, juut ise muretseb! Tema ei teegi muud kui muretseb. Sel ajal, kui teised ei muretse, muretseb tema kahekordselt ning kõik läheb tema tasku. Juut tahtis õndsaks saada ja mis ta tegi? Poos ta ise Kristuse risti? Ei, vaid korralik roomlane tegi seda juudi eest. Roomlane valas süüta vere, aga juut sai õndsaks. Pesku Pontsius Piilatus või Piilatus Pontsius oma käsi niipalju kui tahab, üks jääb ometi maksma: juudid lõid ta üle. Ja sellepärast arvan ma: Juudas ei olnud mitte juut. Juut poleks nõnda lõksu läind, et pidi enda üles pooma. Ka poleks juudid oma suguvenda kolmekümne hõbeseekliga sisse vedanud, sest juut juuti ei peta. Nii et oli see Juudas mislane ta oli, juut ta küll ei olnud. Juut teeb ikka nõnda, et tal midagi üle jääb. Aga mis jäi Juudasel üle? Mitte kui midagi
annaabi.ee 
