Toidu menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Kühmnokkluik ei ole looduskaitse all. Laululuik: Eestis on laululuik haruldane. Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik. Pesitseb ta mai lõpul, juunis. Kurnas on 5...6 kollakasvalget muna. Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks. Meil on laululuik tundud eelkõige kui läbirändaja, tema oletatavast pesitsustest siinmail on teada vaid väga üksikud juhtumid. Laululuige udusulgi kasutatakse soojade talveriiete ja alpinismivarustuse valmistamisel. Eluiga on rekordiliselt registreeritud kuni 22 aastat. Looduses on see enamasti oluliselt lühem. Tegutseb veekogudel ujudes või vees seistes. Toitu hangib põhjast, kasutades selleks oma pikka kaela. Toitub peamiselt veetaimede veealused osad, väikesel määral veeselgrootud. Vaenlaseks on poegadele merikotkas
ehitistega või haljasaladega, mille puhul kasutatakse müürina hekki. Mõju: Kuulmiskahjustuste tekkimine. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired. Akustiline trauma (purustatakse Corti organ). Suvise hooldusraie piirkonnas hukkub raie tõttu ligikaudu 70% lindude pesitsustest. Samalaadne on mõju ka imetajatele, sealhulgas jahiulukitele ja paljudele kaitsealustele liikidele (karihiirtele, käsitiivalistele jne.). 30 KIIRGUS Põhjus: Inimene saab põhilise kiirguse: hoonete elektrijuhtmed, vesivoodid, kuvarid, mobiiltelefonid jne. Mobiiltelefoni ei soovitata kasutada üle 2 tunni päevas. Antenn ei tohiks puudutada inimese pead. Mikrolaineahjud: tervisele kahjulik on kiirguse leke.
annaabi.ee 
