Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis kõik on tihedasti üksteise järele lükitud ning korduste ja variatsioonidega lauluks komponeeritud. Lauldes istub isaslind kuskil silmapaistvamal kohal (katusel, lagedal õuel), jalutab edasi-tagasi, teeb hüppeid ja väiksemaid lennukaarigi. Kui tema väljavalitud pesitsusterritooriumile, millest ta oma lauluga teistele teada annab, ilmub teine isaslind, läheb kohe piiride selgitamiseks ja kakluseks, kuni sissetungija tagasi on peletatud. Emaslinnu saabudes aga alustab isane linavästrik tantsu emase ümber: jookseb kummargil ringiratast, tiivad ja saba avatud, teeb kummardusi ja hüppeid, ise vahetpidamata lauldes. Kui isaslinnu poolt väljavalitud pesapaik emasele meeldib, võib pesaehitus alata. Väga inimsõbralik. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind
Põhjused : a) Leida soodsaid keskkonna tingimusi ; b) Suurendada areaali ja seeläbi vähendada liigisisest konkurentsi. Migratsioon suurema hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. a) üheotsapilet haruldane, tuntakse liblikatel. Iga põlvkond lendab elu jooksul ühte kohta munema. b) edasi- tagasi pilet massiliselt levinud. Kord elus minnakse paljunemispaika (lõhed) ; c) korduv- kasutatav pilet toimub elu jooksul perioodiliselt, nt lindude ränne pesitsusterritooriumile. 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Liigisisene konkurents jaguneb: Sümmeetriline konkurents kõik osapooled saavad võrdselt kahju, nt toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas) Asümmeetriline konkurents ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni, nt valgus (valgus tuleb ühest suunast) 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus;
asustanud segapaarid. Suur-konnakotkastel õnnestusid mõlemad pesitsused, igas pesas oli üks lennuvõimeline poeg (Kotkad ja must-toonekurg 1997. 1997). Seireprojektiga "Kotkad ja must-toonekurg" suur- ja väike-konnakotkast, mis toimus aastal 2003. Seirealadel registreeriti kokku 195 konnakotkaste pesitsusala. Viimaste aastate põhjal kuulus neist 6 suur-konnakotka paaridele, 8 segapaari olid asustanud seireala pesitsusterritooriumile ja 31 pesaala kuulusid väike-konnakotkale. 52 tänavu asustatud pesitsusterritooriumil pole linde õnnestunud korrektselt liiki määrata. Tabelis 4 on näha viimasel aastakümnel asustatud pesitsusterritooriumidest maakonniti, neid vaatlusi kaasates on Eestis 1993.–2003. a. nähtud konnakotkaid 403 pesitsusterritooriumil. Tabelist 5 on näha, et kõige suurem sigimisedukus on suur-konnakotkastel (Väli. 2003). Tabel 4
annaabi.ee 
