taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates märtsi lõpust. Haudumine kestab 27-32 päeva. Kolme kuni kolme ja poole nädalased pojad ronivad pesast ja varjavad ennast meisterlikult puuvõrades. Nelja ja poole nädalased pojad lendavad juba päris hästi, kuid püsivad pesitsuspiirkonnas veel mitu kuud. Poegadele on algul ohtlik eelkõige nugis, pärast, kui nad juba pesast väljas käima hakkavad, lisanduvad talle ka röövlinnud. Kuid ka linnupojad ise on üksteisele ohtlikud. Kuna poegade vanuses on teinekord suured erinevused, ei takista miski suurematel väiksematele turja kargamast. Toitumine Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid väikestest loomadest. Kakk jahib hiiri, karihiiri, nahkhiiri ja väiksemaid linde
Aastatel 19912000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 57 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja metsa raiumine pesitsuspiirkonnas. Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari. Konnakotkaste arvukuse tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 45 paari, neist 24 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil. Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab
annaabi.ee 
