(Uudised 2007) Merikotkad olid sel aastal Eestis edukad. Pehme talv soodustas energia kokkuhoidu ja kevadine jahedus suure linnu puhul mõju ei avaldanud iga pesitsema asunud paari kohta kasvas üles 1,12 poega (kokku pesitseb Eestis 160-180 paari). Merikotkaid rõngastatakse värviliste rõngastega alates 1984. aastast ja praegugi pesitseb meil 1985. aastal sündinud emalind, kes teadaolevalt vanim Eestis pesitsev kotkas! Kaljukotka pikaajaline seiregraafik prognoosis pesitsusedukuse madalseisu, aga tegelikult oli poegi poole rohkem kui oodata võis. Üles kasvas 12 poega. Kaljukotkaid pesitseb Eestis 50-60 paari. Paar paari on kolinud üsna inimasustuse naabrusse ja mitte kõik vanalinnud pole enam kartlikult eemalehoidvad kui pesi kontrollitakse... Värvilisi rõngaid kasutatakse alates 1997. Kalakotkail oli viimase kaheksa aasta kehvem tulemus. Palju oli pesades mädamune, mis võib olla põhjustatud kehvast ilmast kevadel haudumise ajal
paaridel järglaskond suure pesarüüste tõttu praktiliselt puudus, samas kui kolooniates lennuvõimestus tavaliselt hulganisti järglasi. Kuid tihti jääb ka liigisisesest võrdlusest väheseks. Antud näite puhul võib meie oponent väita, et mittekoloniaalsete isendite pesitsemine nurjus mitte sellepärast, et nad pesitsesid kolooniast eraldi, vaid sellepärast, et tegemist oli noorte ja kogenematute tiirudega. Uurija võimetus eristada, kas pesitsusedukuse erinevuste otseseks põhjuseks on erinevus koloonialises käitumises või hoopis erinevus isendite vanuses või milleski muus, mis juhuslikult korreleerub koloonialise käitumisega, teeb hüpoteesi tõestamise raskeks. Selliste nn segavate tegurite mõju saab kontrollida siis, kui me neid tegureid piisavalt hästi tunneme ja mõõta saame. Veel parem on nende mõju välistada eksperimentaalse meetodi abil. Viimase eelis on see, et leidlikult püstitatud eksperimendi abil
annaabi.ee 
