21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all. Jäälind sööb peamiselt väikseid kalu kuid ka putukaid ning usse. Koht kust jäälind toitu hangib võib olla kuni 1 km kaugusel pesast. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Eestis on jäälind harv haudelind kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100- 500 paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile. Jäälindude eluiga on keskmiselt 7 aastat. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski
eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Linnustik. Läänemere linnustik. Läänemere linnustik jaguneb kahte suurde rühma: läbirändavad ja haudelinnud. Naerukajaka s. Kühmn0kk- luik. Naerukajakas on Eesti üks tavalisimaid kajakaid. Tema Kühmnokk-luik (Cygnus olor) siinset pesitsusaegset on partlaste sugukonda luige perek arvukust hinnatakse 30 000 onda kuuluv lind, EESTI suurim 50 000 paarile, talvist lind. Linnu tiibade pikkus on 5762 arvukust 100 2000 isendile. cm, kaal 813 kilogrammi. Tänan tähelepanu eest.
maaalalt. Tegemist on rändava liigiga, keda võib kohata asustamata piirkondades kogu põhjapoolkeral. Talvitub merel või suurtel järvedel Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, sisaldades taigat ja tundrat Kanadas, Venemaal, Skandinaavias ja Gröönimaal. Euroopa populatsioonid asuvad talvel Läänemerest kuni Vahemere põhjaosani. Pesitsusajal laiendab oma pesitsusala põhjapoole. Umbes pool Lääne-Euroopa pesitsejatest peatub Rootsis. Eestis on ta väga haruldane haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 310 paarile, sest meil on vähe kalarikkaid järvesid, talvist arvukust 2001000 isendile. Järvekauri rännutee pikkus võib ulatuda kuni 6000 km. Järvekaurid pesitsevad sügavatel, puhta veega järvedel, mis asuvad inimasustusest kaugemal. Neile ei meeldi häirimine. Välimus Järvekauride kehapikkus on harilikult 40-81 cm. Tiivaulatus vahemikus 114-124 cm. Kaal tavaliselt vahemikus 3-5 kg. Pesitsusajal on sulestik valge-kirju, mustal seljal segmenteeritud
Roherähn on linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast rähni perekonnast. Roherähn on Euroopa rähnidest vahest kõige tuntum, kuigi mitte alati kõige tavalisem. Ta paistab silma oma suuruse, efektse välimuse ja valjude häälitsustega. Roherähn on turteltuvi suurune. Tema pikkus on 30...36 cm, tiibade siruulatus 45...51 cm. Roherähn esineb suuremas osas Euroopast ning Aasia lääneosas. Eestis on ta haruldaseks muutunud haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 50 - 100 paarile, talvist arvukust 100 - 200 isendile. Roherähn elab tavaliselt avatumal maastikul kui kirjurähnid. Ta elab vanades metsaparkides ning vanade puudega avamaastikul, mitte tihedates puistutes. Kuigi roherähn on suur ja raske, lendab ta kergelt ja hoogsalt. Inimesed ja keskkond. Peamisteks probleemideks on suur õhusaaste tööstuspiirkondades, veekogude reostumine, veeressursside ammendumine, võivad tekkida happevihmad, liigasutus ja palju
sisalikest, konnadest, ka raipest, marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust. 47 Linnud 1. Harakas (Pica pica) Rahvakeeli kiitsharakas, ka kiitsakas Haraka levila on üsna laialdane, hõlmates suurt osa Euraasiat ja Loode-Aafrikat. Harakas on üsna tavaline ka Eestis. Harakas on paigalind, teda võib meil kohata ka talvel. Haraka pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 30 000 paarile, talvist arvukust 40 000 80 000 isendile . Haraka meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid, ta üldiselt väldib paksu metsa ja rannikualasid. Harakate toidu hulka kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Samuti on nad tuntud munavargana, sest söövad teiste lindude pesadest mune ning isegi teisi linnupoegi. Linnas elavad harakad ei ütle