segametsadest, enamasti lehtpuudelt (R. Ling, 1980). Sinitihane sarnaneb rasvatihasele natuke ka laulu poolest, aga ta laulab helisevamalt, nagu hõbekelluke (H. Relve, 2001). Märtsis sagenevad võitlused isaslindude vahel ja intensiivistub laul. Kirjanduse andmeil esineb ka rituaalne tants, mida isaslind pesa ligidal oksalt oksale hüpeldes esitab (Linnud"Eesti selgroogsed"). Rasvatihasel ja sinitihasel on pesitsemisel nii sarnasusi kui erinevusi. Sinitihaselgi ehitavad pesa mõlemad vanemad ja sinna muneb emaslind 9-13 muna. Sinitihast on nähtud ka endale pesa jaoks talumajade akende vahelt sinna tuulekaitseks topitud takku välja tirimas (R.Ling, 1980). Kuid sinitihastel toidab isaslind haudumise ajal emaslindu pidevalt umbes 1-2 korda tunnis. Haudumine kestab umbes 12-14 päeva. (R.Ling, 1980). Vahel katab emaslind selle aja sees munad udusulgedega ja lahkub pesast (H.Relve, 2001)
Neid tagavarasid oma vabaõhuaidast kasutab punaselg-õgija varastel hommikutundidel ja halva ilma korral. Tihti jäävad sellised toidutagavarad puutumata, kui värsket saaki leidub külluses. Punaselg-õgija poolt okka otsa pistetud linnumunade kohta tema vabaõhuaidas tuleb öelda, et tihti kuuluvad need munakoored talle endale. Pealiskaudsel vaatlemisel arvatakse ka need tema pahategude hulka. Punaselg-õgija laulu on harva kuulda. Nähtavasti ei etenda laul pesitsemisel kuigi tähtsat osa. Rändlinnuna saabub punaselg-õgija meile mai keskel, isalinnud varem kui emalinnud. Kohe pärast saabumist valib isalind omale pesitsusterritooriumi. Kuni emalinnu saabumiseni on ta loid ja vaikiv, pärast seda muutub aga liikuvaks ja "jutukaks". Pesakoha valib isalind ja pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Pesa ehitatakse tavaliselt madalale põõsasse või hekki. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Punaselg-õgija lahkub meilt augusti lõpul
annaabi.ee 
