Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis). Maonäärmed produtseerivad lima ehk mukoidi. Arvtakse et mukoid ehk lima kaitseb eneseseedimise eest, sest ta ei lahustu happelises keskkonnas. Kõige rohkem on maos pärisnäärmeid mis produtseerivad maomahla (1 mm² = 100 nääret). Maomahl sisaldab seedefregmente (pepsinogeen, renniin) ja soolhapet. Soolhape aktiveerib pesinogeeni ja hävitab bakterid. Mao limaskest on kolmekihiline: - välimine pikikiht vahepealne ringkiht sisemine põikikiht Mao funktsioon toidumahuti muudetakse toit maomahla abil toidukördiks, milles toimub toitainete keemiline lõhustumine ja mõningate ainete imendumine verre (kofeiin ja alkohol). Enamus aineid imendub peensooles: maoperistaltika abil toimub kördi segamine ja edasi
sisadlusest ning lämmastiku, mineraalide ja vitamiinide olmasolust, mis on vajalikud jämesooles olevate mikroobide popultasioomide toitumiseks. Jagunevad: Imeduvad süsivesikud nt glükoos (ei ole vaja seedeensüümi) Seeduvad süsivesikud - sahharaas Fermenteeruvad süsivesikud - jämesooles Mitte fermenteeruvad süsivesikud ei juhtu mitte midagi (galaktoos, fruktoos) PROTEIINI SEEDE Sööda proteiini seede algab mais maonõre proteaaside ja HCl toimel. Pesinogeeni katalüüsi pepsiiniks on optimaalne maonõre pH 2; proteaaside aktiivsus väheneb kui pH on > 3,5 ninh lakkab, kui see on 6. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille proteolüütiline aktiivsus on piiratud. Kõmosiin toitmib ainult piima kaseiinile, kalgendab piima, ilma et lõhuks peptiidsidemed. Piima kalgendumine põrsaste maos on oluline, kuna see kontrollib mao tühjenemist ja mao arengut.