aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär. Roosevelt-USA President Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja Oppenheimer-aatomi pommi isa Keitel- allkirjastas SM tingimusteta kapitullatsiooni. Eisenhower- USA pesident 6.juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt.
Too kaks näidet! Ta korraldab ringsõite Eestis sellepärast, et tal on vaja midagi teatada neile piirkondadele eraldi või siis on tal vaja reklaamida midagi suuremat ja tähtsamat. Mõnikord käib ta ka suuremate ehitiste avamisel, raudteede või lihtsalt maanteede. Nt. Abja raamatupoes käis ta raamatuesitlusel ja Koidula raudteejaama avamisel käis ka T. H. Ilves. 3.5 Leia kolm kõrget riigiametnikku, kelle pesident on ametisse nimetanud 2011. aastal! T. H. Ilves nimetas Gea Renneli Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Nõukogu juures, asukohaja Strasbpurgis. Teiseks nimetas T. H. Ilves Jaaks Jõerüüdi Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rootsi Kuningriigis, asukohaga Stockholmis ja kolmandaks nimetas T. H. Ilves Aivo Orava Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Liibanoni
- Asutas inimõiguste kohtu pärast EHCR 1950. aastal - Juhtorganiks parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee European Council – Euroopa ülemkogu - Liikmeteks riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president (Donald Tusk) - Määrab üldise poliitilise suuna ja prioriteedid, ei pea läbirääkimis õigusaktide üle ega võta neid vastu - Kohtub 2x poole aasta jooksul - Konsensus - Pesident 2,5 a - Loodi 1973 - ELi eesmärkide ja prioriteetide seadmise eest vastutav organ - 1992 Maastrichti leping – EC ametlik staatus - 2009 Lissaboni leping – saab üheks ELi institutsioonidest European Parliament - 1957 Treaty of Rome - Ainuke kuhu valitakse liikmed st esindab rahvast - Lgislative – seadused; absoluute majority hääletamine - Ei saa algatada eelnõusid vaid hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud üle
annaabi.ee 
