Induse kultuuri elanike (Harappa ja Mohenjo Daro) etniline päritolu on täpselt väljaselgitamata. Faktid nende linnade koht: 1) nendes elas kümneid tuhandeid inimesi. 2) linnad olid ristkülikukujulise põhiplaaniga, kus majad olid ehitatud suhteliselt ühesuurustena. 3) linn oli ümbritsetud 15m kõrge ja kuni 14m paksu müürgia, mille sees oli kindlustatud tsitadell. Tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu. Induse kultuuri elanikud kastuasid seni veel desifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või kiilkiri. Umbes 1700 eKr. jäeti linnad maha või need hääbusid järk-järgult. Kultuuri allakäigu põhjuseid võib olla mitmeid. Aarjalaste sissetung Aarjalased (sanskriti k. arya - õilis) kuulusid indoeuroopa keeli kõnelevate rahvaste hulka, kes III at. eKr. lahkusid oma algkodust ning jõudsid lainetena Pärsiasse ja Indiasse (u. 1500 eKr
kohta?). Kaubanduse olulisusele Induse kultuuris viitavad ka tõendid standardiseeritud kaalusüsteemist. 2.6. Induse kultuuri allakäik: Induse kultuuri linnad elasid jõudsalt ligikaudu 1000 aastat. Alates 1922. aastast tehtud väljakaevamistel on avastatud, et tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu. Samas ei ole Induse kultuuris jälgegi armeedest, orjadest, sotsiaalsetest konfliktidest ega teistest pahedest, mis muudes varajastes tsivilisatsioonides olemas olid. Umbes 1700 eKr jäeti Induse kultuuri linnad maha või need hääbusid järk- järgult. Kultuuri allakäigu põhjustes pole teadlased seni veel kokku leppinud. Algselt arvati, et selle võisid põhjustada indoeurooplastest
annaabi.ee 
