Pesitsusaegse rahu tagamiseks pesapaigal on vajalik piiranguvöönd. Piiranguvööndi moodustab sihtkaitsevööndist välja jääv ala, mis jääb 250-500 m raadiusesse suur- konnakotka pesadest. Iga püsielupaiga jaoks moodustatakse täpsemad piirid eraldi. Arvestades suur- konnakotka suurt pesapaigatruudust ja pesitsuspuistute teisi looduskaitselisi väärtusi, tuleks pesakohta kaitse all hoida kuni on säilinud pesitsemiseks sobilik elupaik. Suur-konnakotka pesapuistu loodusliku hävimise põhjusteks on: metsatulekahju, tormid ja teised looduslikud tegurid. Tabelis 3 on näidatud pesa kaitse all hoidmise põhimõtteid. Elupaiga hea seisundi all mõeldakse pesapuistu ja selle lähiümbrust, kus üksnes toimuvad looduslikud protsessid. Tabel 3. Suur-konnakotka pesade kaitse all hoidmise põhimõtted (Keskkonnaministeerium. s.a.). PESA ELUPAIK KAITSEVAJADUS
majandamisega on see võimalik ning üha enam on see intensiivistunud, sest ka tarbijad nõuavad üha enam kvaliteetseid puittooteid. Teine oluline probleemide allikas on veel säilinud elupaigalaikude üha hoogustuv isoleerumine. On selge, et kui niigi väike ja nõrk populatsioon jagada paljudeks üksteisest eraldatud osadeks, siis võivad kergesti riburada pidi välja surra üksikud asurkonnad, mille tulemusel kaob lõpuks kogu liik. Kvaliteetse pesapuistu ümbruses liigub lendorav üpris meelsasti igasugustes metsabiotoopides, kuid mitmesugused avatud alad on läbimatud (sh. lageraielangid ning laiad elektriliinide trassid ja maanteed). Selle tõttu toimub elupaikade killustumine. Lendoravad on suhteliselt paigalise eluviisiga, emasloomad kasutavad kodupiirkonnana 50m kuni 100m ala, isasloomad on liikuvamad. Suurimaks levikutõkkeks on lagedad alad, sealhulgas lageraielangid ja noorendikud. Iga aasta raiutakse vanemaid metsi
majandamisega on see võimalik ning üha enam on see intensiivistunud, sest ka tarbijad nõuavad üha enam kvaliteetseid puittooteid. Teine oluline probleemide allikas on veel säilinud elupaigalaikude üha hoogustuv isoleerumine. On selge, et kui niigi väike ja nõrk populatsioon jagada paljudeks üksteisest eraldatud osadeks, siis võivad kergesti riburada pidi välja surra üksikud asurkonnad, mille tulemusel kaob lõpuks kogu liik. Kvaliteetse pesapuistu ümbruses liigub lendorav üpris meelsasti igasugustes metsabiotoopides, kuid mitmesugused avatud alad on läbimatud (sh. lageraielangid ning laiad elektriliinide trassid ja maanteed). Selle tõttu toimub elupaikade killustumine. Lendoravad on suhteliselt paigalise eluviisiga, emasloomad kasutavad kodupiirkonnana 50m kuni 100m ala, isasloomad on liikuvamad. Suurimaks levikutõkkeks on lagedad alad, sealhulgas lageraielangid ja noorendikud. Iga aasta raiutakse vanemaid metsi
annaabi.ee 
