katavad. 15. Kui rukkioras põllul jüripäevaks varese ära varjas, arvati, et tuleb hea rukkisaak. 16. Kui vares lendab õue ja hakkab kraaksuma, küsitakse: ,,Kui sa tead head, lehvita tiibu, kui tead halba, noki varbaid, ja kui sa midagi ei tea, siis lenda ära". Varesega seotud vanasõnu: 1. Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära. 2. Vares viib maarjapäeva hommikul esimese pesapalgi kohale. 3. Varest öeldakse maarjapäeval oma lapsi ristivat. 4. Kui vares kolm korda vaagub, siis tuleb kevad. 5. Kui vares viis sõna kisendab, siis tulevat sooja. Inimest võrreldakse varesega 1. Valge vares eriline, imelik, torkab teiste hulgas silma. 2. Seisab nagu lastud vares sorgus, norgus, kühmus, õnnetu. 3. Kraaksub nagu vares räägib ärritunult kõva ebameeldiva käriseva häälega. 4
päikesepaistet on, et mees selle ajaga jõuaks maast hobuse selga hüpata, siis saab ikka heina ära teha. Küünlapäev Kirikukalendri küünla-maarjapäeva (2. veebr.) nimetust seletab legend, et kui neitsi Maarja Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, juhtus ime: küünlad süttisid ise põlema. See päev on kesktalve lõpu ja kevadtalve alguse tähis. Lõuna-Eestis öeldi, et karu keerab küünlapäeval pesas teist külge, külma süda läheb lõhki ja kaaren paneb esimese pesapalgi juba paigale. Setus öeldi, et küünlapäev on esimene suvepüha, Lääne-Eestis aga peeti küünlapäeva jõuluaja lõpu tähiseks ja vastavalt seda ka tähistati. Kõik neitsi Maarjale pühendatud päevad (Eestis on tähistatud vähemalt kaheksat) on üksiti naiste pühad. Nii pääsesid perenaisedki voki, sukavarraste ja kangastelgede juurest välja juttu puhuma, suveplaane pidama ja muidu meelt lahutama. Kõrtsis peeti mokalaata lepiti kokku, kuhu, millal