sajandit loobuda. Rokokoostiili õitsenguks 18. sajandi keskpaigas muutus aristokraatidest naiste ja meeste seas ilusünonüümiks kõrgustesse küündivad hiiglaslikud valgeks puuderdatud parukad. Päikesekuningas Louis XIV nõudmisel võisid heledatest juustest valmistatud parukat kanda vaid tema pereliikmed, ülejäänud eliidil tuli tume parukas muuta valgemaks puudriga. Et puudrit valmistati (kartuli)jahust, muutusid hullumeelsed soengud hiirte ja täide jaoks isuäratavateks pesapaikadeks. Ebameeldiva sügelemise peletamiseks leiutati spetsiaalne aksessuaar – sügamisvarras. Järgneval romantismi ja realismi sajandil sai iluideaaliks loomutruum väljanägemine, kus lumivalgel näonahal enam kohta polnud. Pariislannad püüdlesid sentimentaalse tuberkuloosihaiget imiteeriva moodsa naise look’i poole, minkides nägu kollakasroheliseks ning rõhutades aukuvajunud põski. Mürgised puudrid vahetas välja riisipuuder. 19
ning mida teha, et liik jääks siia püsima. Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine Analüüsimaks lendorava seisundi halvenemist Eestis, tuleb põhiliselt keskenduda inimtegevusele, sest looduslikud vaenlased on teisejärgulise tähtsusega (Timm; 2008). Peamiseks lendorava elupaikade hävimise teguriks on talle sobivate pestsuspaikadeks raieküpsete ja metsamajanduse seisukohaslt üleseisnud sega ja lehtpuude maharaiumine, kus esineb õõnsaid puid, mis neile just sobivateks pesapaikadeks. Ka sanitaarraie korras võetakse maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte „eluea” jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale. Paraku ei soosi Eestis levinud metsamajandusvõtted selliste metsade püsimist 9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena
ning mida teha, et liik jääks siia püsima. Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine Analüüsimaks lendorava seisundi halvenemist Eestis, tuleb põhiliselt keskenduda inimtegevusele, sest looduslikud vaenlased on teisejärgulise tähtsusega (Timm; 2008). Peamiseks lendorava elupaikade hävimise teguriks on talle sobivate pestsuspaikadeks raieküpsete ja metsamajanduse seisukohaslt üleseisnud sega ja lehtpuude maharaiumine, kus esineb õõnsaid puid, mis neile just sobivateks pesapaikadeks. Ka sanitaarraie korras võetakse maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte ,,eluea" jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale. Paraku ei soosi Eestis levinud metsamajandusvõtted selliste metsade püsimist 9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena
annaabi.ee 
