408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. (Keskkonnaministeerium. s.a.). Suur- konnakotkas kasutab jahipidamiseks avamaastike. Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotka jahialad on viimastel aastakümnetel võsastunud ja on ka vähenenud kultuuriheinamaade ja niitude pindala. Aastast 2001 hakati toetama poollooduslike koosluste ja niitude, mida kasutavad suur-konnkotkad toiduotsingul, hooldamist, mis küündib kümnetele tuhandetele hetktaritele. See on vähendanud saagialade vähenemis ohutegurit
pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Aastal 2011 on Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. 2006-2010 aastatel ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ühtegi inimtegevust, mis oleks kahjustanud pesapaiku (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2.3 Saagialade hävitamine Suur- konnakotkas kasutab jahipidamiseks avamaastike. Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotka jahialad on viimastel aastakümnetel võsastunud ja on ka vähenenud kultuuriheinamaade ja niitude pindala. Aastast 2001 hakati toetama poollooduslike koosluste ja niitude, mida kasutavad suur-konnkotkad toiduotsingul, hooldamist, mis küündib kümnetele tuhandetele hetktaritele. See on vähendanud saagialade vähenemis ohutegurit. Konnakotkastele on oluliseks toitumisaladeks püsirohumaad
annaabi.ee 
