kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. (Keskkonnaministeerium. s.a.). Suur- konnakotkas kasutab jahipidamiseks avamaastike. Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotka jahialad on viimastel aastakümnetel võsastunud ja on ka
kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Aastal 2011 on Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. 2006-2010 aastatel ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ühtegi inimtegevust, mis oleks kahjustanud pesapaiku (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2.3 Saagialade hävitamine Suur- konnakotkas kasutab jahipidamiseks avamaastike. Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja
annaabi.ee 
