JÄÄLIND (Alcedo Atthis) Ingrid Mölder 6.a Tallinna Reaalkool Välimus Jäälind on: varblase suurune pika terava nokaga Joonis 1 sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes Aastas kasvatatakse 1-3 pesakonda. Hautakse 20 päeva Levik Jäälinnud: on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis rändavad lõunasse enne veekogude külmumist naasevad Eestisse märtsis-aprillis Mõned jäälinnud jäävad Eestisse ka talveks. Arvukus, kaitse ja vaenlased
süsimust, läikiva seljaga · Tihti tegutseb poolpõlenud puudel · Musträhn kuulub looduskaitse alla · Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius · On paigalind · tiivad on tal ümaratipulised · Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk nõgikikas. · Pesitsemine algab juba märtsikuus · Algul on pojad väga pisikesed · Põhitoiduks on musträhnil putukad ja nende vastsed · Puidukahjurite hävitajana on metsale üks kasulikemaid linde · Pesakoopa raiub musträhn tavaliselt haava- või männitüvesse · Haudumine kestab 12...14 päeva · Muneb 3-5 muna · Pesitsemisest annab märku isaslinnu vali trummeldamine
peenmoreeni-, savi- või mullaseina. Ainult Väike-Taevaskoja kaljus olen näinud kalju keskossa uuristatud pesakäike. Eestis on pesakäigu lennuava olnud veepinnast 0,59,4 meetri kõrgusel, pesajärsaku ülaservast aga keskmiselt pool meetrit (0,31,3 meetrit) allpool. Lennuava läbilõige on püstjas-pirnjas, selle alaosa kummaski servas on linnu jalgadest hõõrutud sooned. Lennuava kõrgus on 11 14,5 cm, laius 6 cm. 60125 cm pikkune käik (lennutoru) kulgeb tõusvalt, olles pesakoopa suudmes kuni 15 cm lennuavast kõrgemal. Seespool on pesatoru enamasti ümmarguse ristlõikega ja 56 cm läbimõõduga. Pesakoopa pikkus on kuni 18, laius kuni 20 ja kõrgus 1114 cm. Hauduva vanalinnu ja pesapoegade välja öögitud räppetompudest moodustub pesakoopa põhjale ja pesatoru lõppu (koopa suudmesse) mitme sentimeetri tüsedune kalaluude kiht, mille mass ühe pesitsemise järel küünib üle 100 grammi, mitmeaastastes pesades aga kuni 350 grammini
Inimene kuulub kalakotka jaoks ohtlike hulka ja tema sisenemisel üle tolerantsuspiiri lendab kalakotkas pesalt minema ning hakkab valjult häälitsedes pesaümbruse kohal lendama – seejuures võivad munad või väikesed pojad pesas maha jahtuda (Kotkaklubi, 2011). Musträhn (DRYOCOPUS MARTIUS) on Eestis üldlevinud ja suhteliselt sage haudelind, kes pesitseb eelkõige suurtes okasmetsades ja männisegametsades, eriti kõrgetüvelistes hõredates männikutes ja raiesmike läheduses. Pesakoopa raiub enamasti haava- või männitüvesse, vähem teistesse puudesse (Renno, 1993). Teder (TETRAO TETRIX) on teder regulaarne haudelind ja talvituja. Pesa paikneb maapinnal taimestiku varjus. Valgeselg-kirjurähn (DENDROCOPOS LEUCOTOS) on Eestis aastaringselt esinev ja kasvava arvukusega sage haudelind, kes eelistab niiskeid lehtmetsi. Järvedes võib kohata näiteks Sarvikpütti (PODICEPS AURITUS), kes on väiksearvuline haudelind
Pesitsusjärgselt esinevad laialdased hulguliikumised, mille käigus võivad põhiareaalist tunduvalt lõuna poole liikuda. Toitumine Otsib tüve mööda üles liikudes putukaid ja nende vastseid, leides hea toidulaua võib tervelt puult koore maha raiuda. Kui on hea toit sügavamal puidu sees, siis võib raiuda sügava augu tüvesse (siklase tõuk, hobusipelgate pesa). Peamiselt toitub mardikatest, hävitades väga suurel hulgal üraskeid, vähem sööb sipelgaid. Pesitsemine Pesakoopa raiub tavaliselt haava- või männitüvesse 8...10 m kõrgusele. Märtsis hakkab pesaõõnsust raiuma, see kestab 10...17 päeva ja tema mõõtmed on: sügavus 40...60 cm ja lennuava läbimõõt 17 X 10 cm. Oma 3...5 muna muneb paljale põhjale. Teeb tihti igal aastal uue pesaõõnsuse ja nii saavad tema õõnsusi kasutada mitmed teised 9Põldlõoke Alauda arvensis Põldlõoke on varblasest veidi suurem, jässaka kere, suure pea ja võrdlemisi väikese koonusja nokaga lind
annaabi.ee 
