Lääne-Eestis ka kadastikes. Magab tavaliselt metsas või põõsas kivide varjus. Vahetevahel kraabib uru poegade varjamiseks. Külmade ilmadega on väga olulised lumme kaevatud urud. Valgejänes on hämariku –ja ööloom. Päeva veedavad nad tavaliselt kuskil varjatud kohas (nt põõsa all). Nad toituvad peamiselt rohust, erinevatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest. Talvel kui maas on lumi toituvad puude ja põõsaste osktest ja koorest. Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Piirkond kus nad liiguvad on erinev, isastel on 100 ha ringis, emastel 85 ha ringis. Eraldi on päevased ja öised piirkonnad. Valgejänesed on valdavalt üksiklased, kuid vahel 2 võivad nad olla kuni 70 isendist koosnevate seltsingutena (nt eriti headel toitumisaladel, lumevälja servades). Emased jäävad imetamis perjoodil poegade lähedale
Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad on võimelised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiale. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud, püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on valgejänesel kolm pesakonda. (miksike.ee) Illustratsioon 2 Valgejänese poeg 4 TOITUMINE Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänes on rangelt taimetoiduline. Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. (edu.ee). Suvel toitub valgejänes mitmesugustest rohttaimedest, eelistades liblikõielisi taimi. Meelsasti toitub osjadest ja maa-alustest alamatest seentest (nt. hirvepähklist), mida ta pinnasest hõlpsasti kätte saab. Talviseks põhitoiduks mitmesuguste puude ja põõsaste oksad ning koor
möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiali. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on vage jänesel kolm pesakonda. Toitumine Valgejänes toitub peamiselt rohust, mitmesugutest mitmeaastatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest. Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänese territooriumi suuruseks on ligikaudu üks kuni kolm ruutkilomeetrit. Kaugel Arktikas on tema toit 280 päeva sügava lume all peidus, mistõttu on paljud jänesed sel ajal näljas. Paljud tundrataimed on oma kääbuskasvuga kohastunud raskete kliimatingimuste ja jäise tuulega. Kui lumi ja jää maapinda kasvatavad, saabub jäneste jaos raske näljaaeg. Tuevate küüniste abil
annaabi.ee 
