eestiibadest ülesanded. veidi ühiselulised. Pered väiksemad. ehitavad pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites Pesa hoitakse puhtana, kaitstakse vaenlaste eest. Vastsetele tuuakse
kindlaks 553 erisugust seenesorti, mida me loodusest mujalt ei leia või kui, siis ainult nende lähisugulasliike. Aedniksipelgate välitöölised lõikavad oma teravate lõugadega puude lehtedest tükikesi, kannavad need pesasügavusse ehitatud seenekasvatuskambrikestesse, kus valitseb täpselt reguleeritud mikrokliima. Lehetükikesed mälutakse peeneks, immutatakse sülje ja väljaheidetega kasvusubstraadiks lehikseentest aretatud kultuuridele. Pesakambrites asuvates seeneaedades on välja kujunenud seente väetusviisid kõrgema saagi saamiseks ning tagatud antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle 200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antakse emapesast tütarperele "veimevakas" kaasa ja levitatakse vahetuskaubana sama asurkonna piires teistesse pesadesse
iseloomulik peenike piht rindmiku ning tagakeha vahel. Peas asub paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded neid nim. ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Mesilased ja siplegad on libamissuised. Nad on kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil saab näiteks kodumesilane toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Herilastel on suised haukamiseks. Liblikalised- (nt päeva- ja hämarikuliblikad) Liblikatel on tiivad kaetud tillukeste soomustega, nagu katusekivid, tiivad on suured
On selgunud, et nende muutuste seaduspärasused avalduvad pesakuhilakujus kõikidel kuhilpesadega sipelgaliikidel sarnaselt. See on väga oluline aspekt sipelgapesade kasutamisel keskkonnaseisundi indikaatorina. Ammu on tähele pandud, et kuival suvel sipelgad ehitavad lamedaid ja madalaid kuhilaid, vihmasel suvel aga kõrgeid tornpesi. Viimane on tingitud kõrgest pinnavee tasemest tekitatud liigniiskusest ja jahedusest sügavamates pesakambrites. Seetõttu kantaksegi haue pesakuhila tipmistesse päiksepaistelisematesse kambritesse, kus päikese soojuskiirgus aitab hoida haudmele soodsat kõrget temperatuuri. Pesa asukoha mikrokliima ja haudme asukoht kuhilas määravadki ehitajate käitumise. Sipelgad ehitavad pesa nendele eelistatud temperatuuri ja siiskusega piirkonnnas, mis alati langeb kokku haudme asukohaga pesas. Seetõttu kujunevadki metsa varju tingimustes enam-
annaabi.ee 
