Eesti Vabariigi Aaegsed looduskaitseseadused *1935- esimene Eesti Looduskaitseseadus *1938- teine Eesti Looduskaitse seadus "Loodushoiuseadus" laienes turismile ja kodukaunistamisele.. Teise Eesti Vabariigi Looduskaitse seadused. *1994a- kolmas looduskaitseseadus" kaitstavate loodusobjektide seadus" *2004- 4lk sead. - loodusliku mitmekesisuse säilitamine -liikide ja nende elupaiga kaitse - määrati kindlaks kaitstavad loodusobjektid ja nende kaitsekorraldus *natura 2000(Elu ja pesakaitse) *loodusobjektid 1)kaitsealad a) rahvuspargid b)maastikukaitsealad c)looduskaitsealad 2)liigid 3)üksikobjektid Endermne liik- paiga peal tekkinudliik ,ainulaadsed maailmas Keskonnakaitse: 1)looduskaitse(sh elus-eluta ja ürgloodus) 2)maastikukaitse ja hooldus 3)puhkemajanduse korraldamine looduses 4)saastekontroll 5)taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine Rekreatsioon-puhkemajandus
mitmekesisus. (Lodjak 2008) 1.2. Lindude agressiivsus Linnades on lindude agressiivne käitumine mõnikord üsna tõsine probleem, sest nende rünnakud inimeste vastu on enamasti pesakaitsest tingitud. Kõik populatsiooni isendid aga ei ole agressiivsed. Hea näite võib tuua varesest. Kui linnas ei kasutata näiteks tulirelvi, asub ta sinna elama. Selle tagajärjel tekib kaks lähestikku paiknevat vareste populatsiooni. Looduslike elupaikade ja urbaniseerunud vareste pesakaitse käitumise erinevus seisneb selles, et linnavaresed häälitsevad harva ega jäta pesa maha inimeste lähenedes. Loodusliku populatsiooni isendid lahkuvad pesast, kui inimene on paarisaja meetri kaugusel, tõenäoliselt seetõttu, et nii on raskendatud pesa lokaliseerimine ja tõenäosus, et pesa rüüstatakse. Kui pesa ähvardab reaalne oht, võivad linnavaresed olla palju agressiivsemad. Vareste populatsiooni pidev ohjamine inimeste poolt on toiminud selektiivse või suunava tegurina,
annaabi.ee 
