lähisugulusristumist. Näiteks mõnel taimeliigil leiavad ainult need tolmuterad, mis kannavad DNA ahela teatud lookuses alleele, mis retsipiendil puuduvad, aktsepteerimist retsipiendi poolt. Osal taimedel esineb kaht tüüpi õisi, isetolmlevaid ja risttolmlevaid. Viimased põlgavad kõik iseenda tolmuterad ära, esimesed eelistavad aga just iseenda tolmuteri. Geneetilised markerid on vanemate ja järglaste omavahelises äratundmises kasutusel näiteks lindudel ja imetajatel (s.h. inimesel), pesakaaslaste äratundmises ühiselulistel putukatel (mesilased, sipelgad), vendade-õdede äratundmises konnadel ja koduhiirel. Laialt on kasutusel ka keskkonnast omandatud markerid. Näiteks herilased ja meemesilased tunnevad oma kolooniakaaslased ära pesamaterjali lõhna järgi. Konnad kasutavad peale geneetiliselt määratud lõhnade ka sellest keskkonnast omandatud lõhnu, mille toimeväljas nad viibisid vastsestaadiumis.
seotud õppimist (nt õige hindamine õiest saadava kasu kohta) 4) Pere areng: - kõik insektiitside grupid vähendavad järglaste arvukust, see hävitab ka mesilaste arvukust. 5) Tööjaotus: - elutsüklite pikkused vähenevad tööjaotuse muutuse tõttu ja asuvad liiga vara korjele jms. 6) Pesakaaslaste äratundmine: - Pole teaduslikult tõestatud, kuid: korjelkäinud mesilasi ei lastud tarru sisse, kuna nad olid värskelt käinud herbitsiidi(umbrohu mürgiga) ja fungitsiidiga (seennakkuste tõrjemürgiga) töödeldud põllul. Mesilaste hoidmiseks tuleks korrigeerida pestitsiidide kasutusviise! ISELOOM JA LOOM ISE. LOOMADE ISIKSUSTEST JA NENDE UURIMISEST (T. Sepp)
annaabi.ee 
