toita. · Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga. · Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustuvad 2/3 taimede massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline · Uute juurte areng on märk orhidee uue kasvufaasi algusest. · Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured- ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused. Orhideede osad vars · Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru, kasvamas ühes suunas, mille alumised osad hääbuvad aasta jooksul. (kuuking)
Roheline sisaldab klorofülli. Rohelised juuretipud kasvavad valguse poole ning vajavad nii õhku kui valgust. Soojus nende ümber tõhustab kasvu. Külmad tingimused, kaasa arvatud külm niiskus, mis enamasti on tingitud ülekastmisest, pidurdab taime kasvu ja võib taime ka hävitada. Kui õhujuured kohtuvad pinnasega, siis muutuvad nad kinnitusjuurteks. Nad kinnituvad end nii tugevasti, et neid on võimatu vigastamata lahti kiskuda. Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured need on ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused surnud lehed jms moodustavad toitainete tagavara. Orhidee juure keskel on juhtsoonte süsteem, mis on ümbritsetud õhkeste rakkude kihiga (endodermis) ning see omakorda on kaetud välise korkjate rakkude kihiga (endotermis). Kõige pealmine kiht on velamen (võib öelda ka epidermis). (1)
annaabi.ee 
