Malmid: Lihv 1: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.4% Lihv 2: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.5% Lihv 3: Keragrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit + keragrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3% Lihv 4: Pesagrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + pesagrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3.2% Lihv 5: Alaeutektmalm. Struktuuri koostis: Lederburiit + perliit + sekundaar tsementiit. Süsinikusisaldus C<4.3% Lihv 6: Üleeutektmalm. Struktuuri koostis: Lederburiit + tsementiit. Süsinikusisaldus C>4.3% Ligikaudne süsinikusisaldus leitud valemiga C%=2.14+E/100*2.16 Lihvide ligikaudne paiknemine Fe Fe3C faasidiagrammil:
ulejaanud osa austeniidist laguneb eutektoidmuutuse temp-l perliidiks. Aeglase jahtumise tulemusena koosneb seega struktuur toatemp-il ledeburiidist, perliidist ja sekundaartsementiidist. 7)Põhilised legeerivad lisandid........nende sisaldus. Cr,Ni,Cu(alates 0,50%); Mn(alates 1,80%); Mo(alates 0,10%); Nb(alates 0,08%); Ti,V(0,12%); 8)grafiitmalmide liigitus lähtudes grafiiti kuju. Liblegrafiitmalm ehk hallmalm, keragrafiitmalm ehk kõrgtugev malm, tempermalm(pesagrafiit) 9)mis on mitteraua sulamite ligitus...... termotoodeldavaiks ja valatavaiks? millised on valu sulameid ...... Deformeeritavad ehk survetoodeldavad (valitatakse valmistamise teel plekki, latte, torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) Liigituse alguseseks on FD ( sirge mis läbib eutektoidmuutuse punkti jaotab: vasakul- derformeeritavamad, paremal-valusulamid). 10)Selgitage tähist AC-AlSi9Mg
- liblegrafiitmalm e. hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul; - keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidina sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige spetsiaalsete lisandite – modifikaatorite (nt Mg) sisseviimine sulamalmi. - tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi kujul. Pesagrafiit tekib valgemalmis olevast tsementiidist valgemalmist valandite pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Metalse põhimassi struktuurist lähtudes jagunevad vaba grafiidiga malmid järgmistesse liikidesse: - Perliitmalm, mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevusega, aga väikese plastsusega struktuuriosa, siis samasugused on ka malmid - Ferriitmalm, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil
7.1. Kuidas liigitatakse malmid läihtudes C-olekust (seotud või vaba)? · Kogu C seotud olekus (Fe3C - T) ehk valgemalmid · Kogu C või suurem osa sellest vabas olekus (G) ehk grafiitmalmid 7.2. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes grafiidiosakeste kujust? Nende saamine. · liblegrafiidiga malm ehk hallmalm - väike jahtumiskiirus · keragrafiitmalm - teket soodustab modifikaatorite sisseviimine sulamalmi (Mg) · tempermalm - pesagrafiit. Saadakse tempereerimise meetodil, st kõrgtemperatuuril kuumutus ja seisustamine, siis kõrgel temperatuuril eraldub A+T struktuurist süsinik ja võtab iseloomuliku kuju Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ja malmi suur ränisisaldus. 7.3. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes metalsest põhimassist? Põhimassi %? · Perliitmalm - struktuur koosneb perliidist (F+T) ja grafiidist, väike plastsus, suur tugevus,
i. Grafiitimise käigus tekib grafiit ja austerniit, jahtumisel kristaliseerub austeniit perliidiks millele järgneb kiire jahutus, ning seega säilib perliit struktuur. 13 MALMIDE TÄHISTUS EN-GJSA-400-18 S-RT-W EN – standart GJ – Malm (G-valu, J-raud) S - Grafiidi struktuuri tähis (L-liblelinegrafiit, S- keragrafiit, M- Pesagrafiit, V- Vermikulaargrafiit, N- Vanagrafiit, Y- erikuju) A - Metallse maatriksi mikrostruktuur või karastus (A- Austeniit, F- Ferriit, P- Perliit, M- Maternsiit, L-Ledeburiit, Q- Karastatud, T- Parandatud, B- Musta südamikuga, W- Valge südamikuga) 400 – Tõmbetugevus (Rm, N/mm2) 18 – Katkevenivus (A, %) S – Proovikeha saamisviis (S- Eraldatud valatud kehast, U- valatud proovikeha, C- valandis väljalõigatud teimik) RT - Teimi temperatuur (RT- toatemperatuur, LT- madal temperatuur)
Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Table 1. Grafiidiosakeste kuju mõju malmi tugevusele ja plastsusele Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiit 350 0 Keragrafiit 1000 2...20 Pesagrafiit 800 2...12 8 Joonis 5. Grafiitmalmide ja valgemalmide struktuur 9. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist)
Austeniit Normaliseerimine 140-220 Malmide markeerimise põhimõtted. Euroopa margitähistusest tulenevalt järgneb margitähises tähisele EN malmi tähis GJ, millele järgneb grafiidi struktuuri tähis. Tähis Grafiidiosakeste kuju Näited: GJL - liblegrafiitmalm L Liblegrafiit GJS - keragrafiitmalm S Keragrafiit M Pesagrafiit GJM - tempermalm N Vaba grafiit puudub Sümbolitele järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust või Brinelli kõvadust, näiteks hallmalmide puhul GJL-200 või GJL-HB195. Sümbolitele võib järgneda ka numbrid, mis näitavad tõmbetugevust ja katkevenivust, näiteks keragrafiitmalmide puhul GJS-600-3. 6.Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid. Mitteraudmetallide liigutus. Mitteraudmetallide e
kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda Liblegrafiit 350 0 kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keragrafiit 1000 2...20 Pesagrafiit 800 2...12 Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murde- olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele pinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või hallmalmiks
Rm, N/mm A, % Hallmalm Liblegrafiit 350 0 Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit Keragrafiit 1000 2...20 liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murde- Pesagrafiit 800 2...12 pinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mik- Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib roskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või
annaabi.ee 
