Järvamaa Kutsehariduskeskus Kirjeldus Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks 9-liikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena. Mängitakse spetsiaalsel 100120 m läbimõõduga sektorikujulisel väljakul. Neli nn pesa moodustavad väljakul ruudu, mille küljepikkus on 27,43 m. Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks. Ründava võistkonna mängijad löövad kurikaga vastasvõistkonna söötja poolt ette visatud palli väljakule. Kohtunik jälgib, kas tegu on õige või vale sööduga. Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli. Ründajad püüavad väljakul kindlas järjekorras läbi joosta neli pesa; ühel pesal võib korraga
- Jõgevamaa 0,4 - Läänemaa 0,4 Pesitsustihedused meie tihedamalt asustatud piirkondades on järgmised: Emajõe-Suursoo kaitsealal 3,9 pesa 100 km2 kohta ja seitsme teadaoleva pesa keskmine kaugus uksteisest on 2,9 km. Karula Rahvuspargis oli 3,3 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 3,1 km ja Puhatu Looduskaitsealal 3,8 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 5,6 km. Omamoodi koloonia on asustatud Võru metskonna maadel, kus 10 km2 pesitseb kolm paari ja pesadevaheline keskmine kaugus jääb alla ühe kilomeetri. Darwini Rahvuspargis, Vologda oblastis, Venemaal pesitsevad kalakotkad samuti kompaktsete gruppidena, kus pesade vahekaugus on 0,25- 4 km ( et al 2002). Täiskurn, haudevältus ja lennuvõime saavutamine. Pesa kohendamist alustab kalakotkas aprillis peale saabumist. Täiskurn, mis koosneb 2 kuni 3(4) munast, on pesas enamasti mai keskpaigaks. Emaslind haudub umbes 35 päeva, haudumisest võtab vähesel maaral osa ka isalind
annaabi.ee 
