Kaugushüpet saadeti flöödimänguga. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljabousekaarikute võidusõidus (võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Vanaajal ei tuntud veel hobuste rakendamist rangide ja aisade abil. Kasutati hobuse kaela seotud veorihma, mis surus raskema veo puhul loomal hinge kinni. Ebaotstarbeka rakendamisviisi tõttu oli hobuse veojõud õige väike. Seepärast tuli ka kerge kaariku ette rakendada mitu hobust, et saavutada võiduajamisel kiirust. Perutavate hobuste vaoshoidmine, eriti nende juhtumine pööretel, nõudis oskust ja külma verd. Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile (tema sai võidu korral vaid lambavillast peasideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Igast sõidust võis osa võtta vaid 4 rakendit. Kuna osavõtjaid oli ajuti üle saja kestis
Odysseuse ja Diomedese kangelastegu. XI laul Viimaks saabub koit ja kreeklased, kes öösel uut jõudu on kogunud, asuvad vasturünnakule. Vaja on kihutada vaenlane laevade juurest nii kaugele kui võimalik, seepärast väljuvad nad hulgana laagrist ja asuvad rünnakule. Nagu eile ja nagu üheksa pika aasta jooksul juba tavaliseks on saanud, tungivad mehed tihedates ridades taas üksteise peale, taas tormavad sõjameeste vahelt läbi vankrid perutavate hobustega, taas otsivad üksteist välja vaprad noormehed, seavad end teineteise vastu, esitavad väljakutse, tapavad ja surevad. Taas joob kuiv maapind kangelaste verd. Kunagi pole Agamemnon nii vapralt võidelnud kui nüüd, kunagi pole ta tabanud ja tapnud nii palju vaenlasi kui nüüd. Näib, nagu ei suudaks keegi talle vastu panna, ja juba on troojalased siin- seal tema pealetungi survel taganema löömas, kui tema ette ilmub ootamatult Antenori poeg Koon ja haavab teda odaga käsivarrest